4 - dendriit; 6 - akson; 8 - presünaptiline membraan; 9 - postsünaptiline membraan; 10 - sünaptiline pilu konneksonitega Neurogliia · Neurogliia rakud on tavaliselt väiksemad kui närvirakud; nad moodustavad umbes poole pea- ja seljaaju mahust · Neurogliia rakkudel on toestus- ja kaitsefunktsioon, nad ei ole võimelised erutust genereerima ega seda edasi kandma · Neurogliia rakud jagunevad neljaks vormiks Astrotsüüdid Makrogliia Oligodendrotsüüdid Mikrogliia Ependüümi rakud Astrotsüüdid Astrotsüüt on tähekujuline jätketega rakk (Kr.k. astron, täht). Jätked kontakteeruvad sageli veresoontega perivaskulaarsete lõppjalgadena Kiuline astrotsüüt Protoplasmaatiline · koondunud peamiselt astrotsüüt valgeainesse · koondunud peamiselt · jätked on pikad ja hallainesse
Mis on neuroanatoomiline diagnoos? Kliinilist patsienti vaadates suudate eeskätt määrata, kus neuroloogiline probleem paikneb ja mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-liikvori tõke koroidpleksuses
marrasnahk, näärmeepiteel 2.Pärisnaha kiht, higinääre (eksokriine nääre) näärmeepiteel 3.Alusnaha kiht, sidekude, rasvarakud. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Suur aju (närvikude) Närvikoe rakud on neuronid. Makrogliia rakud: astrotsüüt (fagotsütoosi võimelised) ja oligodendrotsüüt (moodustavad müoliini neuroni aksonitele). Ependüümirakud - vooderdavad ajuvatsakesi. Veresoon - sidekude (vereplasma, punane verelible, valge verelible, trompotsüüdid) Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk
perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded Närvikoes toestava ja abistava funktsiooniga neurogliia jaguneb ependüümiks, makrogliiaks ja mikrogliiaks. Ependüüm vooderdab ühekihiliselt ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit. Makrogliia hulka kuuluvad astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid. Astrotsüüdid omakorda jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks ja kiulisteks astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. Oligodendrotsüüdid on kõige arvukam gliiarakkude rühm. Neil on suhteliselt vähe lühikesi jätkeid
lõigustumise tulemuseks blastotsüst. Emakavalendikus blastotsüst 'koorub', väljudes vitelliinkestast ning istutab end emaka limaskesta sisse. Toimub implantatsioon. * NB! Ürgjutti mitte segi ajada neuraaltoruga –need ei ole samad struktuurid! Ektoderm Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? I. neuraaltoru - KNS (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia II. neuraalhari - parasümpaatilise, sümpaatilise, sensoorse närvisüsteemi neuronid, III. Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid IV. pinnaektoderm: a. ektodermaalsed plakoodid - sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud, kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) b
ja kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) 34 Neuraalharja rakkudele – neist tekkivad omakorda parasümpaatilise, sümpaatilise ja sensoorse närvisüsteemi neuronid, Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, mitmed peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid jpm) Neuraaltorule – millest arenevad kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia 62. Induktsioon Rakkude grupp või kude, mis produtseerib teisele grupile/koele (responder, vastuvõtja) vastavat signaali, mis muudab nende rakulist käitumist nimetatakse põhjustajaks (indutseerija, inducer) Enamasti on induktiivsed signaalmolekulid parakriinsed faktorid (FGF (fibroblast growth factor), Hedgehog, WNT ja TGF-β (transforming growth factor β), mida sekreteeritakse otse ümbritsevasse ekstra- tsellulaarsesse ruumi, mida tuntakse ära naaberrakkudes (vastuvõtja)
annaabi.ee 
