-näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud,kas üksikutest mehhanilistest elementidest või on välja kujununenud struktuur agregaadid. Struktuuritu muld: Üksikteraline Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100 De Pk-kapillaarne poorsus 40-60% Pmk- mittekapillaarne poorsus 40-60% Pü=Pk+Pmk
ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mikroagregaadid -0,25 mm makroagregaadid 0,25-20 mm. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide (liivsavi või savi lõimis) 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Muldade füüsikalis-keemilised omadused: Kolloidid: Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake suurusega 1-250nm) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi)
optimaalne mullaharimistööde läbiviimiseks, siis on sidusus ja plastisus kõige väiksemad. Niiskuse ülempiir on 60-70%. STRUKTUUR Struktuursus- mulla omadus pudeneda mitmesuguste suuruse ju kujuga agregaatideks. Struktuur- kuidas mullamass on erineva suurusega mehhaanilistest elementidest üles ehitatud. Üksikteraline- kui peenimad tahked osakesed on üksteist eraldunud. Sõmeraline- koosneb osakeste kokkukleepumisel agregaatidest. A) makroagregaadid (Kuubitaoline struktuur- pankjas, tompjas, pähkeljas, teraline. Prismataoline struktuur- tulpjas, prismaatiline. Plaaditaoline) läbimõõduga 0,25-10mm... b) mikroagregaadid alla 0,25mm Pankjas- moodustab ühtse panga. Või tolmustunud. Kõige väärtuslikum on künnikuhi tompjas ja teraline struktuur, agregaatide läbimõõduga 1-10mm ja poorsusega vahemalt 40%. Struktuuragregaatide tekkimiseks peab olema: 1) liivsavi- või savilõimis 2) piisav hulk kahe- või
oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursus mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. agregaatide jaotus suuruse järgi: - mikroagregaadid -0,25 mm - makroagregaadid 0,25-20 mm kuju järgi: · kuubitaolised · prismaatilised · plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel
harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. agregaatide jaotus suuruse järgi: - mikroagregaadid -0,25 mm - makroagregaadid 0,25-20 mm kuju järgi: · kuubitaolised · prismaatilised · plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 l - <15 sl - 15-30 ls1 - 30-45 ls2 - 45-60 ls3 - 60-75 s - >75 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 Eripinnaindeks
elementidest või on välja kujunenud struktuuragregaadid Struktuuritu muld: - üksikteraline liivmullad, kui huumussisaldus on väike jne, õhustatus halb, probleemid veega - massiivne väikestest osakestest koosnev; savimulla, mis on kujunenud ebaõigel harimisel, halb õhustatus Meie ülesandeks on põllul luua struktuurne muld! < 0.25 mm mikroagrgaadid, sisaldus ei tohiks olla üle 25% > 0.25 mm makroagregaadid Agronoomiliselt soovitud on ~2 5 mm struktuuragregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1) rohkesti mineraalseid kolloide ja ka saviosakesi neil osakestel on suure pinnaenergia mõjul võime liikuda 2) kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt kahevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+)
annaabi.ee 
