3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6. Metsa pindala on suurenenud. 7. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid
Itaalias on metsade kogupindala 9,9 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,5 mln. ha tasandikel) Metsasuse % on 34 Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 4. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamisteks puuliikideks on kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. 5
Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Suurimad jõed on siin Tiber ja Arno. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse- nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. nimtegevus Itaalias Itaalia on heatasemelise põllumajanduse ja kõrgelt arenenud tööstusega riik. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Oluline on kindlasti ka viinamarjakasvatus kuulsate Itaalia veinide tootmiseks. Loomakasvatuse põhiharud on piima-lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus.
· Nendele aladele iseloomulik tööpuudus, emigratsioon. · Peamisteks saadusteks teravili, puu ja juurviljad, oliivid, viinamarjad. · Loomadest veised, sead. · Paremad põllumaad põhjaosas. METSANDUS · Looduslikud metsad säilinud peamiselt mägedes. · Alpide madalamatel nõlvadel tammed ja pöögid, kõrgemal kuusenulumets. · Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. · Korgipuud ja nende kaitsmine. MERI · Asub Vahemere ääres. · Rannajoone pikkus 7600 km. · Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis. ELEKTRIENERGEETIKA · Ainus Euroopa riik, mis pärast Tsernobõli katastroofi oma tuumajaamad lammutas. · Nüüdsest impordib elektrit.
mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad sinu lemmikud tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. Juuli kuus, kui saabusin, sõimasin end hingepõhjani, et just sellise aja olen valinud endale reisimiseks, nüüd olen sooja kliimaga harjunud ja olen shokolaadipruun. Oktoobris aga oli kõige mõnusam, seda just sellepärast, et ei olnud niii palav ja siis sain hästi ringi vaadata, käia ekskursioonidel ja muud põnevat teha.
Huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. 5) Itaalias on üle 20 % maast niisutatud. 6) Igal pool selles riigis pole võimalik tegeleda põllumajandusega nimelt valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid.. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. 2
%)? Kas seda on vähe või palju? Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 7 4
Pindala: Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. http://metsad.ee/main.html 18 Metsa tüübid: Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. http://metsad.ee/main.html Suuremate metsamassiivide paiknemine: Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. http://metsad.ee/main.html http://www.fao.org/forestry/5966/en/ita/ Kasutusala: Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. http://metsad
inimtegevus. 7.Metsamajandus ja metsatööstus 21 Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu
21 Rannikul valitseb vahemereline kliima, mis talvel on küllaltki niiske. Mägedes sajab talvel rohkesti vihma või lund. Rannikualadel tuleb aastas sademeid keskmiselt 1000-1800mm ning keskmine temperatuur on juulis 24-25 oC, jaanuaris 4-9 oC. Mägedes sajab aastas keskmiselt 2000-2500mm ning temperatuur võib langeda isegi kuni 20 oC. (27 lk 128) Madalamatel aladel on looduslikku taimkatet makjat säilinud vähe. 400-500m kõrgusest kasvavad tamme- ja pöögi, kõrgemal männi- ja nulumetsad. 1500-1600m kõrgusel on mäginiidud.(27 lk 128-129) Suuremaad jõed Drin, Seman, Vijose ja Mat saavad alguse mägedest. Need on kärestikulised ja energiarohked ning seetõttu ei ole nad laevatatavad. Need jõed põhjustavad talvel rannikumadalikul tihti üleujutusi. Kõik suuremad järved Shkoder, Ohrid ja Prespa paiknevad Albaania piirialal. (27 lk 128)
annaabi.ee 
