majutusettevõtete arv, kuid hetkel on keskmine veelgi madalam kui siis. Põhjuseks on ilmselt paljude majutusteenust pakkuvate väikeettevõtete arvu suurenemine. Voodikohtade keskmine arv majutusasutustes on pöördvõrdeline majutusettevõtete arvuga. Joonis 2. Voodikohtade keskmine arv Saare maakonna majutusasutustes 3. Majutatute arv Saare maakonna majutusasutustes Joonisel 3 on näha, et viimase kümnendiga on majutatute arv Saare maakonnas kasvanud ning loomulikult oli majutatuid kõige rohkem majanduse tipp ajal, ehk aastal 2007, mil Saaremaal majutati pea 150 000 turisti. Majanduslanguse aastail langes see arv aga 115 000 peale, kuid tõusis paari aastaga 20 000 majutatu võrra. Joonisel nähtav langus aastal 2012 on suure tõenäosusega natuke petlik, kuna ilmselt pole kõik arvud veel statistikasse kantud ning ilmselt on majutatuid võrdväärselt eelmise aastaga. Jooniselt 3 on näha ka seda, et Saaremaal majutatud jagunevad Eesti ja välisriikide turistide
vaatlused; maaelu külastamine. Uued: lumelauasõit; mägirattasõit; orienteerumine; ellujäämiskursused; surfamine. Maaliste vaba aja veetmise tunnused: Traditsioonilised: pered/rühmad; passiivsed; odav; vähene mõju maastikele; mitte-linnaline; madal-tehnoloogiline; vähene turismitulu. Uued: Individualistlik; aktiivsed; kulukas; kõrg-tehnoloogiline; kiire; maastik väheoluline; linnadega seotud. 2. Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta Lõige rohkem majutatuid 1000 elaniku kohta aastal 2013 oli Saare maakonnas. Sellele järgnes Pärnu maakond. Harju, Valga ja Lääne maakond olid järgmised – kõik küllaltki võrdse arvuga. Kõige vähem oli aga majutatuid 1000 elaniku kohta Rapla ja Järva maakonnas. 3. Turismi piirkondlik spetsialiseerumine: MAAMAJANDUS (L 8): 1. Maamajanduse põhisuundumused: • Linnalisemaks: • Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; • Globaalsemaks; • Innovaatilisemaks
Vähene mõju maakasutusele Kiired Madal-tehnoloogiline Maastik väheoluline Mitte-linnaline Konkurents maalisele Väheste oskus- ja maakasvatusele kogemusvajadustega Linnadega seotud Oskuste vajadustega innovaatilised Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta. Turismi piirkondlik spetsialiseerumine. Lääne- Virumaa Ajaloo- ja kultuuriturism Virumaa muuseumid. Lahemaa rahvuspark Läänemaa Terviseturism Mudaravilad, spaad Hiiumaa Miljöö Saaremaa Spa-turism, miljöö Spad, Tagaranna sadam, Kaali kraater
• Pikniku pidamine • Orienteerumine • Looduse tundmaõppimine • Ellujäämiskursused • Fotografeerimine • Surfamine • Kalastamine • Liuglangevarjuhüpped • Vaatlused • Vastupidavusspordialad • Maaelu külastamine Olulisimad ja vähimolulisimad turismipiirkonnad Eestis (majutatuid 2013 1000 el.kohta) Turismi piirkondlik spetsialiseerumine Lääne- ajaloo- ja Virumaa muuseumid. Virumaa kultuuriturism Lahemaa Rahvuspark Läänemaa Terviseturism Mudaravilad, SPA-d Hiiumaa Miljöö Saaremaa SPA-turism, miljöö SPA-d, Tagaranna sadam,
o Paunvere koolimaja o Värska SPA o Soomaa o Maa- ja linnaturismi erinevused (majutusasutuste tegevuse alusel) maa, 2016 linn, 2016 Keskmiselt tube majutusasutuses 10 28 Keskmiselt voodikohti majutusasutuses 30 61 Keskmiselt voodikohti toas 2,9 2,1 majutatuid majutusettevõtte kohta 700 5100 ööbimisi majutusette kohta 1300 9500 ööbimisi majutatu kohta 1,92 1,86 ööbimisi voodikoha kohta 45 157 TÖÖHÕIVE MAAL (L8) Tööealise rahvastiku, tööjõu ja hõivatute dünaamika Eesti maakohtades o Näitajad langenud kõvasti 2000: 2010: Tööjõu -5% -20%
annaabi.ee 
