Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda:
II Demokraatlik valitsemine 1. Mis on võimude lahusus? Tea, mis on horisontaalne lahusus, vertikaalne lahusus ja personaalne võimude lahusus. 2. Millised tunnused on iseloomulikud õigusriigile, millised võimuriigile? 3. Kuidas saab muuta Eesti Vabariigi põhiseadust? 4. Mille poolest valimised erinevad referendumist? 5. Millised on demokraatliku hääletamise tunnused? 6. Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? Tunne mõlema eripärasid. 7. Mis on defektne demokraatia? Millised on peamised demokraatia ohud? Milline oli Platoni seisukoht? Vastused: 1. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see põhjustaks riigivõimu kontrollimatu kasutamise ja kuritarvitamise. Ühtlasi tähendab võimude
Suletud nimekirjad: Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Eelised: Hääled ei lähe kaotsi, väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti Puudused: Keerukus rahvas ei saa aru, isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga, parlamenti võib pääseda suur arv parteisid-ei suudeta moodustada stabiilset valitsust. Nt. Rootsi, Soome, Holland, Taani, Eesti 3. Hübriidsed ehk segasüsteemid Segu majoritaarsest ja proportsionaalsest. Nt. pooled parlamendi kohad jagatakse ühe süsteemi ja pooled teise süsteemi alusel. Valimisringkond on mitmemandaadiline. Nt. Ungari, Itaalia, Venemaa Täidesaatev võim demokraatlikus ühiskonnas Valitsust juhib peaminister (parlamentaarne) või riigipea (presidentaalne). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevad valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust.
Otsustusprotsess Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused enamasti konsensuse alusel. Teatavatel ELi aluslepingus sätestatud juhtudel teeb Euroopa Ülemkogu otsuse siiski ühehäälsuse alusel või kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa Ülemkogu eesistuja ega komisjoni president ei osale hääletusel." Kes esindab Eestit Ülemkogus? Kes on praegu Ülemkogu eesistuja? Eksamipilet nr 5 1. Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? Kas Eestis on kasutusel majoritaarne või proportsionaalne valimissüsteem? Millistes riikides kasutatakse majoritaarset ja millistes proportsionaalset valimissüsteemi? Kumb valimissüsteem oleks Eestile Teie arvates sobivam ja miks? Majoritaarse puhul on enim hääli saanu võitnud ( võitja võtab kõik), proportsionaalse korral jaotatakse mandaadid antud häälte jaotust arvestades. Aktiivne valimisõigus on
Kui on ainult üks või pole ühtegi kehtivat valimisesildist, korraldatakse majoritaarsed valimised. 1 Majoritaarne valimine proportsionaalse võrdsustusega. See valimissüsteem on kaheastmeline segasüsteem, mida tuntakse ka "isikustatud proportsionaalse valimisena". Ta koosneb majoritaarsest valimisest valimisringkondades ja võrdsustavast proportsionaalsest valimisest varunimekirjade baasil. Mitmetes liidumaades võivad hääletajad anda oma hääled täielikult või osaliselt ühele kandidaadile (kumulatsioon) ja/või jaotada oma hääled mitmete kandidaatide või valimisesildiste vahel (jaotamine). Sel eesmärgil on kohalikel valijatel vähemalt kolm häält; mõnedes liidumaades on valijatel selline arv hääli, mis vastab jaotatavate kohtade arvule jne. 8
annaabi.ee 
