(tuleb eelistada üht või teist erakonda). Avatud (reastatakse ümber pärast tulemusi; sõltub valija toetusest) või suletud nimekiri (kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu kandidaati parlamenti pääseb; sõltub erakonnast). Halb: keerukus, erakondade suur mõju, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Hea: tänu häälte ülekandmisele ei lähe need kaduma; parteide võrdsemad sansid saada esindatud, tagab pluralismi. HÜBRIIDNE- Igal valijal 2 häält: majoritaarselt ringkonna kandidaadile, proportsionaalselt üleriigilisele. Nt Venemaa, SM, Itaalia, Leedu, Ungari. Hea: erakondlikud ja regionaalsed huvid paremini tasakaalus. VALIMISED EESTIS- Mitmemandaadilised valimisringkonnad: mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kvoot: vajalik häälte arv saamaks esindatud, ülejääk kantakse üle teistele nimekirjas. Valimiskünnis: parlamenti pääsevad need
Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema. 2. Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised - mitmemandaadilised ringkonnad - hääletamine nimekirjade alusel - saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega Nimekirjade puhul on võimalikud: - avatud nimekirjad - suletud nimekirjad 3. Hübriidsed pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (näiteks regioonis) , pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) 6.3. Demokraatlike valimiste põhimõtted 1. Valimised on üldised - s.t. et võtab osa kogu täisealine kodanikkond. Piirangud: vanusetsensus paiksustsensus kodakondsustsensus Aktiivne valimisõigus - õigus vallida Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud 2. Valimised on ühetaolised - s.t. et kõigu valijate hääled on kaalult võrdsed. Igal valijal on reeglina üks hääl
pluralismi) - häältelugemine on keeruline - valimistulemust mõjutavad suuresti erakonnad (suletud nimekirjade puhul võib parlamenti pääseda inimene, kelle poolt hääletati vaid 100 korda. Seetõttu on kehtestatud häälte alampiir) - häälte ülekandmise tõttu hajub saadiku isiklik vastutus Nt Eesti, Soome, Holland, Rootsi, Itaalia, Taani Hübriidne valimissüsteem pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv)
pluralismi) häältelugemine on keeruline valimistulemust mõjutavad suuresti erakonnad (suletud nimekirjade puhul võib parlamenti pääseda inimene, kelle poolt hääletati vaid 100 korda. Seetõttu on kehtestatud häälte alampiir) häälte ülekandmise tõttu hajub saadiku isiklik vastutus Nt Eesti, Soome, Holland, Rootsi, Itaalia, Taani Hübriidne valimissüsteem – pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat – saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv)
kolm parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samas võib ka valijailt suhteliselt vaikese poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puuduseks on veel keerukas häälte lugemine, millest valijad aru ei saa. o Hübriidsed pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (näiteks regioonis) , pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Valimiskäitumine Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt: parlament valitakse iga nelja aasta tagant, president viie ja kohalik võim kolme või nelja aasta tagant. Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest.
Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema. 2. Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised - mitmemandaadilised ringkonnad - hääletamine nimekirjade alusel - saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega Nimekirjade puhul on võimalikud: - avatud nimekirjad - suletud nimekirjad 3. Hübriidsed pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (näiteks regioonis) , pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) 6.3. Demokraatlike valimiste põhimõtted 1. Valimised on üldised - s.t. et võtab osa kogu täisealine kodanikkond. Piirangud: vanusetsensus paiksustsensus kodakondsustsensus Aktiivne valimisõigus - õigus vallida Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud 2. Valimised on ühetaolised - s.t. et kõigu valijate hääled on kaalult võrdsed. Igal valijal on reeglina üks hääl
annaabi.ee 
