märts 1920. Tartu rahulepingu Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska, Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe. Tartu rahuga saavutati: · Poliitika vallas o Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust o Sõlmiti riigipiir o Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla · Majanduse vallas o Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla o Eesti vabanes Venemaa suhtes kõigist võlgadest o Venemaa lubas soodsaid majandustingimusi · Kultuuri vallas o Kõik evakueeritud kultuurivarad lubati Eestile tagastada · Tänaseni on tagastamata presidendi ametikett.
1. Palku muudetakse harva; 2. Palgad on allapoole jäigad - ettevõtted väldivad palkade langetamist - Nominaalpalkade jäikus - Reaalpalkade jäikus - palgamuutused on seotud inflatsiooniga 82. Jäikade hindade teooria räägib- 599/5000 Jäikade hindade teooria rõhutab, et mõnede kaupade ja teenuste hinnad kohanduvad ka aeglaselt, võttes arvesse muutuvaid majandustingimusi. Hindade aeglane korrigeerimine toimub osaliselt seetõttu, et on olemas hindade korrigeerimisega seotud kulud, nimelt menüükulud. Nende kulude hulka kuuluvad hinnakirjade või e-posti kataloogide trükkimise ja levitamise kulud, tagasiside süsteemide hinnad, mis edastatakse erinevatele raamatupidamis- ja tarneahela süsteemidele, kuni hindade muutmiseks vajaliku füüsilise ajaga. Nende kulude, hindade ja palkade tagajärjel võib lühiajalises perspektiivis olla jäik. 83
tuleb veenduda ka garandi varade olemasolus ning tema usaldusväärsuses. Tagatisvara väärtus peab täielikult katma laenu põhisumma ja intressid ja reeglina ületama neid 1/3 ulatuses. Selline nõue on vajalik, kuna vara realiseerimine võib toimuda kiirrealiseerimise korras. Mis tähendab aga madalamat hinda. 5. Tingimused ehk conditions. Mis käsitlevad üldist majanduskeskkonda, majandustingimusi. Kogu krediidirisk ei tulene ainult laenuvõtjaist vaid kindlasti mõjutavad seda makromajanduslikud äritingimused, poliitiline situatsioon, seadusandlus, inflatsiooni tase jms. Krediidiriski vähendamise võimalused ja juhtimine. Krediidiriski on võimalik vähendada diversifitseerimise kaudu, mis tähendab riskide hajutamist, mida saab teha kasutades samaaegselt erinevaid projekte. Diversifitseerida aitab
kapitali liikidest kõige liikuvam. Finantskapitali osa on maailmas pidevalt kasvanud ja praegu on see valitsev osa kapitalist. (Soros 1999: 162-163) Finantskapital liigub sinna, kuhu on tal kõige kasulikum liikuda. (Ibid:157) Riigid hakkavad kapitali pärast konkureerima, sest kapital toob kaasa palju hüvesid, näiteks tootmisvõimsuse suurenemise, tootmistehnoloogia uuendusi ja rikkuse kasvu. (Ibid:158) Globaalsed finantsturud mõjutavad majandustingimusi väga suurel määral. (Ibid: 162-163) Kapitalistlik süsteem ei ole kaugeltki täiuslik. Selles süsteemis tõrjub rahateenimise eesmärk kõik teised sotsiaalsed kaalutlused kõrvale, sest riigid peavad kapitali ligitõmbamist tähtsamaks, kui sotsiaalseid eesmärke. Globaalse majanduse arenguga ei ole kaasnenud globaalse ühiskonna arengut. Kui globaalne majandus peaks vankuma lööma, võivad poliitilised pinged selle tükkideks rebida
Väiksema osakaaluga on toetused, hüvitised, abirahad. Näide: töötu abiraha. Majanduse langusfaasis kasvavad nii töötus kui töötu abirahad. Kuna inimeste kasutatav tulu kasvab, kogunõudluse pidurdumine väheneb. Vastupidi juhtub majanduse tõusufaasis. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Seisneb muudatuste tegemises riigi seadusandluses. Täpsemalt: tegu avaliku sektori kulutuste ja maksude kohta käiva seadusandluse ettekavatsetud muutmisega, et majandustingimusi vastavalt konkreetsele olukorrale muuta. Selle poliitika põhilised vahendid on maksud ja avaliku sektori kulutused. Eristatakse: 1. ekspansiivset; 2. kitsendavat fiskaalpoliitikat. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida kasutatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. Seisneb avaliku sektori kulutuste suurendamises või maksude vähendamises. Teisisõnu, majandustegevuse stimuleerimine võib toimuda riigi eelarvedefitsiidi suurendamise arvel.
põhjustab arvamus, et tegemist on kas defitsiitse mudeliga; eriti väärtusliku ja kuuma tootega; jätkuva hinnatõusuga. Firma peaks vältima hinnatõstja kuvandit. Selleks koostatakse eriprogramm, mis aitab tarbijatele selgitada hinnatõusu põhjusi ja säästuvõimalusi. Hinnakujunduse juures tuleb täiendavalt arvestada: turu struktuuri (täielik konkurents, monopoolne konkurents, oligopol või monopol); nõudluse elastsust; seadusandlust; üldisi majandustingimusi (inflatsioon, konjunktuur, pangaprotsendid), mis mõjutavad nii kulusid kui tarbijate käitumist; kaubanduse suhtumist (mis sõltub hinnatäiendi võimalusest). Hinnaalandused on mõeldavad suure ostukoguse, alaliste klientide, kiire või sularahas tasumise ja hooajaliste tegurite korral. Hinnapoliitika alased eesmärgid peavad olema kooskõlas üldiste turundusalaste eesmärkidega. Eesmärkide selgus annab võimaluse parimate tulemuste saavutamiseks ja
annaabi.ee 
