) ning samas suureneb elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5 jne.). Tasakaalu tagavad sõjad, epideemiad, kurnav töö, nälg jne. John Stuart Mill (1806-1873). Tööstuskodanluse huvide kaitsja ja maa natsionaliseerimise toetaja. 11 1.2.5. Marksism, sotsialism Marksistlik poliitiline ökonoomia kujunes vastassuunaks paljudele varasematele ja tolleaegsetele majandusteooriatele. Marksismi kodumaaks oli Saksamaa, kus sel ajal olid ühiskondlikud vastuolud kõige suuremad. Karl Marx (1818-1883). Teosed "Kommunistliku partei manifest" (1848), "Kapital" (I kd. 1867). Omistas masside, eriti proletariaadi osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks
indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandustingimuste ja -poliitika ning nende mõju analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1
Tarbijakaitseseaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb, mitte tootja, kes on need valmistanud. Müüja peab andma tarbijale kauba või teenuse kohta tõest infot. Pretensioone ei ole õigust esitada ainult siis, kui ostetakse kasutatud kaupa ja komisjonikaupa. Teenuste ostmise korral kehtivad samad õigused, mis kaupadegi puhul. Tähtis on seegi, et teenustöö oleks tehtud varem kokkulepitud aja jooksul ja hinna eest. Majandust reguleeritakse majandusteooriatele toetudes. Tänapäeva tuntumad majandusteooriad on: 1. Reguleerimisteooria ka J.M.Keynesi teooria, mille kohaselt on kapitalistlik majandus oma olemuselt ebastabiilne ja enamik majandusprobleeme on seotud liiga vähese ressursinõudlusega. Majanduspoliitika peamine eesmärk on täielik tööhõive. Rakendus sõltub nõudlusest ja seetõttu tuleb nõudlust reguleerida. 2. Vaba ettevõtluse teooria - ka M. Friedmani teooria, mille kohaselt on kapitalistlik
Tarbijakaitseseaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb, mitte tootja, kes on need valmistanud. Müüja peab andma tarbijale kauba või teenuse kohta tõest infot. Pretensioone ei ole õigust esitada ainult siis, kui ostetakse kasutatud kaupa ja komisjonikaupa. Teenuste ostmise korral kehtivad samad õigused, mis kaupadegi puhul. Tähtis on seegi, et teenustöö oleks tehtud varem kokkulepitud aja jooksul ja hinna eest. Majandust reguleeritakse majandusteooriatele toetudes. Tänapäeva tuntumad majandusteooriad on: 1. Reguleerimisteooria ka J.M.Keynesi teooria, mille kohaselt on kapitalistlik majandus oma olemuselt ebastabiilne ja enamik majandusprobleeme on seotud liiga vähese ressursinõudlusega. Majanduspoliitika peamine eesmärk on täielik tööhõive. Rakendus sõltub nõudlusest ja seetõttu tuleb nõudlust reguleerida. 2. Vaba ettevõtluse teooria - ka M. Friedmani teooria, mille kohaselt on kapitalistlik
122 Peter F. Drucker ,,Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks". Copyright 2003, tõlge eesti keelde. Kirjastus ,,Pegasus",lk. 58- 60 123 samas lk. 61 124 samas lk. 62 125 samas lk. 62-63 126 samas lk. 63 Ükski neljast kasvusektorist ei paikne vabaturul, ei käitu majandusteaduse pakkumise ja nõudluse reeglite järgi, ei ole seejuures eriliselt hinnatundlik ja ei sobi kokkuvõttes üldse majandusteadlaste mudelitesse ega käitu vastavalt majandusteooriatele. Ometi moodustavad nad kokku kaugelt üle poole arenenud majandusest isegi kõige kapitalistlikumast. Järelikult peab strateegia kujundamisel esmalt arvestama nendes neljas sektoris valitsevaid trende. Järgnevate aastakümnete jooksul teevad kõik neli kindlasti läbi suuri muutusi. Nii tervishoid kui ka haridus peaksid ka edaspidi jääma oluliseks kasvusektoriks -- selle tingivad demograafilised protsessid