esindaja, kes Moskvast dikteeritud kommunismi hakkas juurutama Eestis koos selliste hävituslike tagajärgedega, nagu küüditamine kollektiviseerimine jms. Teiselt poolt võimukandja, kes eesti rahvuslikku intelligentsi ja kultuuri püüdis mõistvalt suhtuda ning kelle poliitilisele karjäärile sai see saatuslikuks. Ta oli erudeeritud majandusteadlane, kes lähenes loovalt plaanimajanduse teoreetilisele analüüsile ja, niipea kui ideoloogiline haare hakkas nõrgenema ning majandusteadustes tekkis võimalus öelda midagi ka omalt poolt, ei kõhelnud ta seda tegamast. Tema kõrge vaimne potensiaal laskis teda välja paista ka üldises plaanimajanduse doktorinääride kooris dissonantselt kõlavate nootidega. Tunnustades tema teoreetilisi uuringuid, ei saa muidugi väita, et ta astus välja üldisest marksistlik- leninliku poliitilise ökonoomia kontekstist. Majandusteadlaste isoleeritus NSV
ühe tähtsama allsüsteemina on perspektiivikamaid otsustusteooria rakendamise valdkondi. Põhjus ei peitu üksnes majanduse ühiskondlikus tähtsuses. Majandusprobleemid on oma olemuselt lihtsamini formaliseeritavad ja kvantifitseeritavad kui juhtimisprobleemid mõnes teises ühiskonnaelu valdkonnas. Peale selle on majanduse juhtimise arendamise probleemid piisavalt läbi uuritud ning üldistes ja spetsiaalsetes majandusteadustes käsitletud, mis aitab kaasa probleemide interpreteerimisele mingi uue teooria raames. Seetõttu on otsustusteooria välja töötatud majanduse problemaatikale toetudes, arvestades majanduse spetsiifilisi omadusi ning lähtudes konkreetsetest näidetest majanduse juhtimisel. Saksa keeleruumis nimetatakse ettevõttemajandust tihti isegi rakenduslikuks otsustusteooriaks. Majandus on keeruline paljutahuline süsteem, mille
Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse väga palju just füüsikas, elektrotehnikas, raadiotehnikas ja majandusteadustes. Antud meetodiga tegelemiseks peab olema head teadmised matemaatikast. Ka kirjeldav meetod on teaduses kasutusel, kuid seda kasutatakse ainult siis, kui eespool nimeta- tud meetodeid ei ole võimalik rakendada. Kirjeldamine võib näiteks olla graafiline, sõnaline, ske- maatiline jne. Kuna tavaliselt on keeruline kindlaks teha mõne nähtuse seaduspärast toimet, siis siin jõuab uurija mõte rohkem alg- või eksperimentaalandmete juurde. Kirjeldavat meetodit kasutatak-
Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse väga palju just füüsikas, elektrotehnikas, raadiotehnikas ja majandusteadustes. Antud meetodiga tegelemiseks peab olema head teadmised matemaatikast. Ka kirjeldav meetod on teaduses kasutusel, kuid seda kasutatakse ainult siis, kui eespool nimeta- tud meetodeid ei ole võimalik rakendada. Kirjeldamine võib näiteks olla graafiline, sõnaline, ske- maatiline jne. Kuna tavaliselt on keeruline kindlaks teha mõne nähtuse seaduspärast toimet, siis siin jõuab uurija mõte rohkem alg- või eksperimentaalandmete juurde. Kirjeldavat meetodit kasutatak-
Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse väga palju just füüsikas, elektrotehnikas, raadiotehnikas ja majandusteadustes. Antud meetodiga tegelemiseks peab olema head teadmised matemaatikast. Ka kirjeldav meetod on teaduses kasutusel, kuid seda kasutatakse ainult siis, kui eespool nimeta- tud meetodeid ei ole võimalik rakendada. Kirjeldamine võib näiteks olla graafiline, sõnaline, ske- maatiline jne. Kuna tavaliselt on keeruline kindlaks teha mõne nähtuse seaduspärast toimet, siis siin jõuab uurija mõte rohkem alg- või eksperimentaalandmete juurde. Kirjeldavat meetodit kasutatak-
annaabi.ee 
