-kesised looduslikud tingimused Aafrika probleem on põua perioodid Aafrikas on maa-alad põllumajanduseks kõlbmatud -sise- ja välispoliitilised konfliktid Loomulikult on põhjuseks ka sõjalised konfliktid, mis häirivad stabiilse põllumajanduse jaoks vajalikku stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele. Nt. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust) Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut -mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. -valed toitumisharjumused -vähene haridustase -looduskatastroofid(maavärinad, hiigellained jne) -Rahvastiku kiire juurdekasv 30 aasta pärast arvatakse Maal elavat üle 10 miljardi inimese -Toiduainete tarbimise kiire kasv ühe inimese kohta kiiresti arenevates suurriikides, eriti Hiinas ja Indias.
päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala) Toidupuuduse levik Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) Ladina-Ameerikas Lõuna- ja Ida-Aasias Venemaal teatud piirkondades Linnas kannatab nälga 1 lapse kohta maal 2 Toidupuuduse põhjused vaesus kesised looduslikud tingimused sise- ja välispoliitilised konfliktid mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid valed toitumisharjumused ülerahvastatus vähene haridustase looduskatastroofid (maavärinad, hiigellained jne) Lahendus toidupuudusele Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides
Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia, Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017) Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad müügil juba pea
töökohti ja paremad palgad. Samuti tulevad maalt õpilased linna ülikoolidesse paremaid õppimisvõimalusi otsima. Linnastumise tempo on aeglane, kuna suurem osa inimesi on juba linnadesse kolinud. Soomes on kokku 107 linna, suurimad linnad on pealinn Helsinki (650 033 elanikku), Espoo (283 944 elanikku) ja Tampere (235 487 elanikku). Linnastumisega kaasnevad probleemid võivad olla: maakohtades tööjõu puudus, transpordiummikud, saaste ja veevarustuse raskused. 3.Majandus Soome majandusstruktuurid jagunevad nii: 1. Primaarne sektor- 2,6% 2. Sekundaarne sektor- 29,1% 3. Tertsiaarne sektor- 68,2% Soome tööhõivestruktuur on selline: 1. Primaarne sektor- 4,9% 2. Sekundaarne sektor- 23,8% 3. Tertsiaarne sektor- 71,3% Primaarsektor: 1. Soome on ajalooliselt alati olnud konkurendivõimeline. 2. Kõige enam põllumajanduses kasutatavad viljad on oder, nisu, suhkrupeet, kartul, piimakarja, kala. 3
rahulolematust, mille väljendamiseks parlamentaarse demokraatia kriis Euroopas. Põhjamaade omapära: samad probleemid kui mujal läänemaailmas, aga erinevuseks teist moodi lahendamine, põhjamaise tugeva kokkuleppeühiskonna algus ja poliitiliste äärmuste äravajumine. Põhjamaade majandusareng 20-30.ndatel aastatel Põllumajandusest elatus enne I MS alla 50% tööjõust Taanis, Rootsis ja Norras. Soomes vastav tase saavutati 1950. Vaadeldataval perioodil majandusstruktuurid ja ühiskond moderniseerusid kiiresti veidi kasvas tööstustööliste hulk aga veel rohkem teenindussektor (kaubandus ja side) ja avalik sektor. Kiire majanduskasv 1920. ja 1930.ndate aastate II poolel. Taanis ja Rootsis SKP kasvas 1919-39 1,8 kordseks. Norras 2 kordseks ja Soomes 2,5 kordseks. Töötuse probleem jäi põsima (15- 20 % tööjõust) Maailma majandusareng ja mõju Põhjamaadele 1920. aastate alguses I MS järel majanduslangus rahvusvahelisel turul 1921 ja puudusid tõhusad
annaabi.ee 
