tasemele- see sunnib töötuit aksepteerima töö saamiseks ka madalamat palgataset, kui üldine turutasakaal hetkel pakub. Teiselt poolt, ka ettevõtjad on huvitatud paremate kaupade müügist ning on selle tõttu nõus hindu alandama. 55. Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena? Kogupakkumise vähenemise tagajärjel toimub majanduslangus, suureneb tööpuudus ja tootmisvahendite alahõive. Lühikest aega ei suuda hinnad ja palgad muutunud majandussituatsiooniga kohaneda ja jäävad stabiilseks. 56. Kuidas mõjutavad muutused kogunõudluses hinnataset ja kogutoodangut (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? Pikaajaliselt: Kogunõudluse suurenedes kogunõudluse kõver liigub paremale ning hinnatase tasakaalu korral tõuseb. Kogunõudluse vähendes hinnatase langeb ja kogutoodangu maht suureneb, kuna tootmissisendite hinnalangus toob kaasa nende rohkema kasutamise. 57. Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus? Millised on
tootmismaht alaneb seetõttu tasemele Q1 saame ajutise tasakaalu punktis E2). See ei ole aga püsiv tasakaalupunkt, sest kujunenud olukorras on majandussubjektidel põhjust oma käitumist muuta. Kogupakkumise vähenemise tagajärjel toimub majanduslangus, suureneb tööpuudus ja tootmisvahendite alahõive. Lühiajaliselt ei suuda hinnad ja palgad muutunud majandussituatsiooniga kohaneda ning jäävad stabiilseks. Hinnad ja palgad on lühiajaliselt alanemise suunas jäigad. Pikaajaliselt liiguvad aga majandussurutise tingimustes madalamale tasemele ka hinna- ja palgatase. Pikaajaline tööpuudus sunnib töötuid aktsepteerima töö saamiseks ka madalamat palgataset kui üldine turutasakaal hetkel pakub. Ettevõtjad on huvitatud oma kaupade müügist ning on selle tõttu nõus hindu alandama. Nende
Efektiivne aktiivne tööpoliitika, mis hõlbustab liikumist ühelt töökohalt teisele, aga ka töötusest ja mitteaktiivsusest tööhõivesse, tagades kiirelt sobiva töökoha leidmise ning vajadusel täiend- ja ümberõppe; (aktiivsed tööturumeetmed) Efektiivne elukestva õppe süsteem, mis võimaldab inimestel jääda tööturul konkurentsivõimeliseks kogu nende töövõimelise ea jooksul ning kohandada pidevalt oma kvalifikatsiooni kiiresti muutuva majandussituatsiooniga. (elukestev õpe) Kõige paremini sisse viidud Taanis ja Madalmaades. Esimene kord toodi välja Lissaboni strateegias (2000. aastal). Eesmärk Euroopa 2020? 2. Töölepingu eristamine käsunduslepingust ja töövõtulepingust. Lepingute sarnasused, eristamise vajadus ja eristamise võimalused. Lepingute eristamiskriteeriumid (õpik, VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid
Efektiivne aktiivne tööpoliitika, mis hõlbustab liikumist ühelt töökohalt teisele, aga ka töötusest ja mitteaktiivsusest tööhõivesse, tagades kiirelt sobiva töökoha leidmise ning vajadusel täiend- ja ümberõppe; Efektiivne elukestva õppe süsteem, mis võimaldab inimestel jääda tööturul konkurentsivõimeliseks kogu nende töövõimelise ea jooksul ning kohandada pidevalt oma kvalifikatsiooni kiiresti muutuva majandussituatsiooniga. 2. Töölepingu eristamine käsunduslepingust: lepingute mõisted/tunnused, sarnasused ja eristamise võimalused. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute mõisted/tunnused, sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamiskriteeriumid, sh töölepingu eeldamise põhimõte. 1
· Efektiivne aktiivne tööpoliitika, mis hõlbustab liikumist ühelt töökohalt teisele, aga ka töötusest ja mitteaktiivsusest tööhõivesse, tagades kiirelt sobiva töökoha leidmise ning vajadusel täiend- ja ümberõppe; · Efektiivne elukestva õppe süsteem, mis võimaldab inimestel jääda tööturul konkurentsivõimeliseks kogu nende töövõimelise ea jooksul ning kohandada pidevalt oma kvalifikatsiooni kiiresti muutuva majandussituatsiooniga. TL autorid selgitavad, et töölepingu normide uuendamisel suureneb paindlikkus töösuhetes, kuid paindlikkusega samavõrra tähtsaks tuleb pidada ka turvalisust seda mitte ainult töötaja, vaid ka tööandja jaoks. Pidades silmas turvalise paindlikkuse kontseptsiooni sisu, on selge, et selle idee elluviimine tähendab nii töötaja kui ka tööandja õigusliku seisundi muutumist. Et aga turvalise paindlikkuse