2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine). Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega, sest isik vastutab üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine;
2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine). Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega, sest isik vastutab üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine;
3)tsiviilsektori toetus- inimeste enda varud, vahendid võetakse kasutusse vms. 4)psühholoogiline kaitse- et kõik sõnumid, info, mida edastatakse inimestele, ei tekitaks paanikat, probleeme jne. 5)sisejulgeoleku tagamine- politsei, päästeamet, kiirabi (elutähtsate teenuste toimimine) 6)elutähtsate teenuste toimimine Relvajõud alluvad demokraatlikel valimistel võimule tulnud tsiviilisikutele. Julgeolekuriskid: sõjalised konfliktid; väline surve; rahvusvaheline terrorism ; majandusriskid; teised julgeolekuriskid (kordamisküsimus) Eestis teiste riikide eriteenistuste tegevus (salaluure); majanduslikud riskid, globaalmajandus-sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost/energiasüsteem rahvusvaheline terrorism/pommirünnakud; KK riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus poliitiline surve ; etnilised konfliktid massihävitusrelvade levik;
aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastalBelgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Julgeoleku riskid Sõjalised konfliktid Väline surve Rahvusvaheline terrorism Majandusriskid Teised julgeolekud Julgeolekuriskid Eestis Teiste riikide eriteenistuse tegevus (salaluure) Majanduslikud riskid: sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost, energiasüsteem, globaalmajandus Rahvusvaheline terrorism (pommirünnakud) Keskkonna riskid: aatomielektrijaamad, keemiatehased, üleujutused, merereostus Poliitiline surve Etnilised konfliktid Massihävitusrelvade levik Kuritegevus ja narkomaania (relvakaubandus) Tehnoloogia areng: infotehnoloogilised vahendid, küberrünnakud
1) sõjalised konfliktid; dab niisugust survet vältida nüüd ja 2) väline surve; tulevikus ning vajaduse korral sellele vastu seista, on Eesti edukas poliitiline 3) rahvusvaheline terrorism; ja majanduslik areng, rahvusvaheline 4) teised julgeolekuriskid; majandus- ja julgeolekukoostöö ning 5) majandusriskid. kuulumine rahvusvahelistesse orga- nisatsioonidesse ja aktiivne tegevus Sõjalised konfliktid nendes. Eestit ei ähvarda praegu ega lähitule- Rahvusvaheline terrorism vikus otsene sõjaline oht. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on seda Otsese sõjalise ohu vähenemise taus- ohtu veelgi vähendanud. Külma sõja tal on olulise ohuna esile kerkinud üha
majandusharudega 8.Töötlemisüksuste arvukus (moonutavad turuhindu) Võimalused Ohud 1.Kalatoodete kui tervisliku toidu tarbimise 1.Toetuste vähenemine propageerimine, tarbimise suurendamine 2.Suured majandusriskid kilu- 2.Tootearendus, kala väärindamine (sh Taani, räime ekspordil Ida-Euroopa Rootsi väheväärtuslik kala), tootmisjäätmete turgudele (indikatiivhinnad ) töötlemine (sh imporditud jäätmed) 3.Tooraine vähenemine 3.Alternatiivenergia ja energiasäästlike (veekeskkonna reostus, ülepüük) tehnoloogiate kasutusele võtmine 4.Ülereguleeritud seadusandlus 4
annaabi.ee 
