peale majanduse. Regionaalpoliitika on üks nendest valdkondadest, mis on lisandunud ELi prioriteetide nimekirja ja millele algselt Euroopa Majandusühenduse aluslepingus Rooma lepingus puuduvad viited. ELi regionaalpoliitika eesmärgid ja sisu tulenevad ELi kui terviku üldisemast eesmärgist, milleks on Euroopa tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng. Tasakaalustatuse all mõistetakse võrdsete arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult olla regionaalsed, puudutades mingit kindlat piirkonda/piirkondi, või ka struktuursed, puudutades eelkõige teatud kindlaid tööstusharusid või töökohti. Regionaalpoliitika vajadust on võimalik põhjendada väga erinevate argumentidega alates filosoofilistest ja lõpetades majanduslikega. Esiteks kasutatakse regionaalpoliitika õigustamiseks nn võrdsuse ja õigluse aspekti, millest
Kõige lihtsam väljendusviis on verbaalne. N : mida kõrgemale tõuseb mingi kauba hind , seda vähem seda kaupa ostetakse ja seda väiksem on nõudlus. Verbaalne esitlusviis on majandusteooria loomise alus. Graafiline kirjeldusviis kahemuutuja- hinna ja koguse- sesost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. (29) kolmas võimalus matemaatiline väljendusviis kasut. Kui seaduspärasusi soovitakse statistiliste andmete abil kontrollida. (30) majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele nim. Majandusmudel. Majandusmudeleid võib jagada kaheks teoreetilised- mõtteeksperimendid, mis aitavad tegelikkuse teatud aspekte mõista. Need mudelid põhinevad oletustel, nähtuste põhjuste ja tagajärgede kohta. Ökomeetrilised mudelid tuletatud reaalsest majandussituatsioonist. Mudeli võrranditeks on tegelikkuses mõõdetud põhjuse ja tagajärje seosed. Tulemusi on võimalik praktikas kontrollida
Majandusmudeli koostamine üksikult üldisele. Makroökonoomia uurimussuund on üldiselt üksikult. UURIMISMEETODID Kirjeldamine Matemaatilised mudelid Ökonomeetria Statistika Mudelid Kvalitatiivne analüüs (ei tee mudeleid, kust tulevad inimeste arusaamad) Käitumise analüüs (miks nad nii käitusid, panid raha sinna, ostsid asju-rumal tegevus, aga samas teiselt poolt jne) Muud MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA Majandusmudel-ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Mudeleid saab jagada kaheks: Teoreetilised mudelid on mõtteeksperimendid, mis aitavad tegelikkuse teatud objekte mõista. Põhinevad oletustel. Pole mõtet kontrollida, ei ole võimalust Ökonomeetrilised mudelid- tuletatud tegelikult majandussituatsioonist. Neid on võimalik praktikas kontrollida. Kui need on tegelikkusega kooskõlas, ei ole alust sellest mudelist loobuda
Paljudel juhtumitel puhul piirdutakse agregeeritud käsitlusega. Distsipliini omandamine eeldab ajaloolise käsitluse mõistmist. Igas reaalses majandussüsteemis eksisteerib nelja liiki majandussubjekte: Sisemaised tarbivad subjektid (majapidamised), sisemaised tootvad subjektid (ettevõtted), riik, välismaa. Kui viimase mõju peetakse ebaoluliseks, on tegemist suletud mudeliga. Tüüpiline näide on siinkohal traditsiooniline mikroökonoomika. Ettekujutust tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele, nimetatakse majandusmudeliks. Ceteris paribus järeldused kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes. Optimaalsusprintsiip: püüe erinevate käitumisvõimaluste seast valida selline, mis parimal viisil rahuldab indiviidi vajadusi: - püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete kulude ehk ressurssidega - püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures
ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused). Mudeli tulemuste tõlgendamisel tuleb sellega arvestada. Teoreetiline mudel mõtteeksperiment, mis aitab
annaabi.ee 
