ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine 4) Omavalitsusmajandusõigus- majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattuvus eksisteerib ka selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse alust reguleeritakse PS_s. Riigiõigus mõjutab OVKÕd. OMKÕ on konkretiseeritud riigiõigus
3) omavalitsusfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus 4) omavalitsusmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon (majandustegevuse organisatsioonilised vormid, formaalne ja materiaalne privatiseerimine jm) ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud On võimalik eristada üld-ja eriosa. Üldosa – tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi KOVide puhul. Eriosa – käib KOVi õiguse süsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Kuna Eestis on ühtne KOVi korraldus, tuntub meie kontekstis KOVi õiguse üld-ja eriosa eristamine olevat väheproduktiivne. KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt:
õiguslik staatus (omavalitsuskorraldusõ) KOV materiaalse f-nd, niivõrd kui need rajanevad KOV õ-e normidel (OVhaldusõ) KOV-e f-nde täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine; eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüst, vara-, tulu-, reservi- ja võlahaldus (OVfinantsõ) KOV majandustegevuse a-õ regulats ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud (OVmajandusõ) KOV õ-s on võimalik eristada üld- ja eriosa. Üldosa tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis keht kõigi KOV puhul (nt PS-like prints järgim). Eriosa käib KOV õ-e süst-de spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksist ühtne KOV korraldus. Materiaalne KOV õ hõlmab konstitutsiooni-e ja OVkorraldusõ-e õiguslikke aluseid, mille
Varem arvati, et majandus on universaalne. Tegelikult pole aga kasuprintsiip kõikjal majanduse aluseks nagu see on läänes. Mõnedes ühiskondades on selleks piiratud vahenditega eesmärgi saavutamine. Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad. Lääne printsiibid kehtivad kõikjal kasumiprintsiip. Kõik maailmas tahavad kasu saada. Vajadused on lõputud ent vahendid piiratud. Kriitika: pole õnnestunud tõestada, et üldised majandusprintsiibid kehtivad kõikjal. Kuid formalistid vastasid, et kasum võib väljenduda ka muus: prestiiz, õnn, mugavus. Mõningaid lääne majandusprintsiipe õnnestus rakendada ka teistes ühiskondades. Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse seaduspärasustesse. Osades ühiskondades ei püüta kasu saada ja rikastuda. Erinevates ühiskondades on erinevad motivaatorid. Tuvastasid kaupade vahetamise süsteemis palju uut. Kriitika: vaatavad
munitsipaalõigusnormidel; 3) munitsipaalfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite hankimine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus; 4) munitsipaalmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud. Munitsipaalõiguse aine (K. Waechteri järgi): kohaliku omavalitsuse õigussuhted teiste iseseisvate avaliku õiguse õigussubjektidega riiklikul tasandil, samuti õiguslikud küsimused suhetes teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Kohaliku omavalitsuse organisatsioonisisesed õigussuhted, samuti õigussuhted õiguslikult mitte iseseisvate ühikute vahel.