sotsiaalmaksust. jaguneb: maksu pol, kulutus pol, tasakaalustus pol, laenu pol 9. Kes võivad maksusid kehtestada? kohalikud omavalitsused ja riik/ riigikogu, 10. Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded). raha väärtuse säilitamie , riigi majanduskasu soodustamine. easutatud 1919, loodi uuesti 1990, president 2005 ast Andres Lipstok, 2012 Ardo Hanson. 11. Majanduspoliitika, rahapoliitika, fiskaalpoliitika (seletused, ülesanded). majanduspol- kõrgetööhõive ehk võitlus tööpuudusega, kõrge ja püsiv majan. kasv, õiglane sissetulekute jaotus. rahapoliitika- rahaväärtuse säilitamine, riigi maj. kasvu soodustamine fiskaalpoliitika- eelarve pol.- maksu pol, kulutus pol, tasakaalu pol, laenu pol. riigi sekkumine maj.- maksu soodustused, suurenda riigi kulutusi, soodustades hoiustamist, piirata tarbimist, mõjutades pensionitega. 12. Tööturg ja hõivepoliitika (seletused, ülesanded, näited).
Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb. moodustati EV Ajutine Valitsus> peaminister K. Päts. Saksamaa pealetung kuni 3. märtsini, mil võeti Eesti enda võimu alla. Saksa okupatsioon- Eesti iseseisvust ei tunnistatud> ajakirjandus tsensuurile, vangistati poliitikuid, hukati inimesi. Majanduspol- Eestist veeti välja kõike. Tööstusettevõtted seiskusid> tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad. Kultuuripol- Põliselanike saksastamine: asjaajamiskeeleks saksa keel, koolides üleminek saksakeelsele õpetamine, ülistati sakslaste teeneid. Eestlaste hulgas algas vastaseis> taastati Omakaitse, tulemuslikuks sai välisdelekatsiooni töö, saavutati EV iseseisvuse de facto tunnustamine SBR ja PR poolt
rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda. IMF teostab järelevalvet riikide majanduspoliitika, eriti raha- ja vahetuskursipoliitika üle, ning pakub vajadusel oma abi majandusprobleemide lahendamisel. IMF-i eksperdid on kõrge kvalifikatsiooniga majandusteadlased, seetõttu küsivad riigi majanduspoliitika kujundajad tihti nõu IMF-ilt. Lisaks pakub IMF ka finantsabi majandusreformide läbiviimiseks.5.9EL majanduspol. Põhieesmärgiks on: 1. Ühtsetel reeglitel toimuva EL siseturu loomine. EL. Siseturu moodustavad ühtne kaubanduspol ja nn neliv vabadust. Maastrichti pepingu järgi tuleb tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt; 1.kaubad- kaotati tollimaksud Euroopa majanduse ühendus sisepiiridel nähti ette tervise ja okutusnõuete ühtlustamine EL raames. 2. Teenused -1992 õigusaktide järgi tahavad spetsialistid pakkuda oma teenuseid kõigis EL maades
tööstuse konkurentsivõime, majandus hakkas kasvama, tööpuudus alanes, rahvas oli rahul. Tacher arenas koostööd USA-ga, paranes SB rahvusvaheline positsioon. Oma otsusekindlust demonstreeris 1982 Falklandi kriisis. Saatis Falklandile laevastiku ning brittide dessant vllutas argetiinlastelt territooriumi tagasi (selle asemel et läbirääkimisi pidada). Reaganoomika USA-s: 1981 presidendiks valitud Ronald Reagani majanduspol aluseks oli arusaam, et sots probleemide lahendamine vaid tuluderiigieelarvelise ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus kärpima sotsiaalprogramme. Kärpis makse. Algul kaasnes suur tööpuudus, järgnes kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus. USA eesmärgiks sai võitlus NSVL kui ,,kurjuse impeeriumi" vastu.
hiljem nimetama sõjakommunismiks. Mitmed Nõukogude ajaloolased ja ka praegused ajaloolased leiavad, et sõjakommunismi näol oli tegemist erilise sotsialismi mudeliga, mis tulenes käimasolevast Vm kodusõjast ja mille eesmärgiks oli Vm võimalikult kiirem viimine kommunistliku ühiskonnakorrani. Selliseid väiteid ei saa võtta ülearu tõsiselt. Sõjakommunismi nimetus on tagantjärele välja mõeldud. Sõjakommunism kujunes stiihiliselt, selle taga polnud mingit majanduspol teooriat ega majanduslikku mudelit. Kindlasti ei suhtunud kodusõja ajal enamlik juhtkond sõjakommunismi abinõudesse kui võimalusse jõuda välja tulevikus kommunistliku korrani. Nemad nägid, et pärast okt pööret ongi kommunistlik ühiskond juba loodud ja maj võtted ongi loogilised ja kommunismile omased. Kodusõja lõppemisega ei loobutud sõjakommunistlikest abinõudest, need jäid püsima ja ka süvenesid. Põllumajandus
annaabi.ee 
