Toodeti pudeleid ja klaasnõusid. Käesolevaks ajaks on klaasitootmine lõpetatud, kuid peale Eesti iseseisvumist ja vabadussõja lõppu otsustasid osanikud majandustegevust taas alustada. Osaühisusele kuulusid lisaks klaasitööstusele veel ka Rõikal asuv vesiveski ning jahu-, laua-, villa- ja kangatööstused. Kõik need ettevõtmised käivitati 1920. aastate algul. Suurim potentsiaal Võisiku omaaegses mõisasüdames oli kindlasti klaasitööstusel. 1922. aasta juunis esitati kaubandus-majandusministeeriumile palve klaasitööstuse avamiseks. Kuna vajalikke dokumente ja ettevõtte plaani aga avaldusele ei lisatud, siis ametliku loa andmine venis ja ettevõtte juhid otsustasid väikeses mahus tootmisega loata alustada. Kesksele kohale tõusis pudelite tootmine, mis asendas kunagi keerukaid töövõtteid nõudnud peeglite, lüsterklaasi tootmise. Töölisi oli 61 ja töötas üks sulatusahi, valmistati riigiviina-, piima-, likööri- ja apteegi pudeleid, mille järele nõudmine järjest kasvas
2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist 3)Rahareform (1928), mille abil Eesti kroon muutus konverteeritavaks 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeeriumi ülesandeks sai riigi majanduse üldjuhtimine, maksustamine, krediidi ja raha liikumine, kaubanduse ja tööstuse korraldamine. Struktuuris oli kantselei, tööstusosakond koos patendiametiga, mäeosakond, kaubandusosakond
ülemkoda Valitsus Koalitsioonivalitsus Riigipea moodustab, võib ka laiali saata Rahva Laialdane, 18a valimisõigus Kaotati rahvaalgatus ja streigid, 22a valimisõigus võimalus osaleda poliitikas Majanduselu edenes jõudsalt. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi sekkumine majandusellu. Majandusministeeriumile anti otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle. Suur tähelepanu tööstusele: kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustus, tööliste hulk suurenes. Põllumajanduse edenemine, riigieelarvest põllumeestele ulatuslikud toetused. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss positiivne, peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähinaabrid. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained
arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks olid pangasüsteemi reorganiseerimised, välislaenu seadus (võimaldas võtta välisriikidelt laenu) ja rahareform( riigi rahaühikuks Eesti kroon). 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Eluolu
dekreetidena Millised muutused toimusid vaikival ajastul majanduse alal? * majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt (kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valituse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine) * liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusas riigi jõuline sekkumine majandusellu * majandusministeeriumile anti enneolematu võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle * esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodu mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks * kasvas riigi otsene roll majanduses: suurendati riigi osalust ettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid
annaabi.ee 
