See on usk teadmiste jõusse, et just haridus teeb uksed lahti, aitab jõuda igas mõttes rikkama ja täisväärtuslikuma eluni. Eesti rahvas jõudis selle äratundmiseni hiljemalt 19. sajandil, kui talupered saatsid oma keskmise või noorema poja linna kooli. Võrreldes ajaga täpselt aasta tagasi, elame täna teistsuguses maailmas. Meie majanduskeskkond. Sügisene ränk üleilmne finantskriis on tänaseks kasvanud globaalseks majanduskriisiks, millesarnast pole arenenud maailm tunda saanud pea poole sajandi vältel. Mil määral see muudab maailma, mil määral me elame teistsuguses maailmas võrreldes ajaga aasta tagasi, neile küsimustele otsitakse vastust kõikjal. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete
mis päästis demokraatlikud riigid majanduskriisist. Kehtestati kontroll panganduse üle, reguleeriti põllumajandust ja loodi uusi töökohti. Diktatuursetes riikides võeti majanduse juhtimine enda kätte. Majanduskriis mis toimus 1929-1933. Aastani oli väga tõsine aeg, kus kõik inimesed üritasid saada niipalju raha kui võimalik, et mitte nälga surra. See majanduskriis oli üks pikimaid ja selle tõttu nimetatakse seda 20. Sajandi kõige hullemaks majanduskriisiks. Isegi 1932 aastal kus kõik hakkas tasapisi paremuse poole liikuma, oli siis 2. Maailmasõda mis pani aluse järgmisele majanduskriisile.
Eesti arengud 2008 Eesti arengud 2008: neid on olnud nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Siin on toodud mõned olulisemad. Varem või hiljem ootab Eestit majanduslangus, mis loodetavasti ei kasva üle majanduskriisiks. Küsimus on, millal ja kuidas see saabub ning kas 20. sajandil omandatud ja õpitud vahendite ning mõtlemisega on võimalik ette näha (võib-olla ka ennetada) 21. sajandil juhtuvat. Pangad ja valitsus ei taha seda küll tunnistada, aga inimeste säästud, vara ja pensionifondid on kahanemas. "Ja kahjuks on see aeg kätte jõudmas. Seekordne majanduskriis saab alguse veel lähiaastail USAst ja ületab oma mõõtmetelt kaugelt 1930. aastate suure depressiooni. Seekord on
muutustega. Hinnariski saab vähendada pikaajaliste väliskaubanduslepingute, hinna sidumisega turutingimuste muutustega ja hinnakindlustustehingutega. Pangaomanike ja töötajate valearvestused riskide hindamisel ja pankade juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele. 2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda ehitustööde maht oli langenud, pangalaenude kasv pidurdunud, hakkas tekkima tööpuuduse oht, sest tarbijate nõudlus oli vähenenud. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all. Suured varud, mida ei saanud müüa, põhjustasid raskusi tootmise jätkamisel. (Kuum 2009) Kes oli võtnud
a. oktoobris loodud Saksa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Antikomiterni pakt on Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu. 1936. a. juulis puhkes Hispaanias sõjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Mäss kujunes aga kodusõjaks, millesse sekkusid Rahvasteliidu pingutustele vaatamata ka võõrriigid. Kodusõda lõppes 1939 a. märtsis vabariigi langusega. Riigis kehtestati Franco diktatuur. Majanduskriisiks nimetakse niisugust olukorda, kus toodetud on rohkem kaupu, kui suudetakse tarbida toimunud on ületootmine. Toimub tootmise vähendamine, mille tulemusena inimesed kaotavad töö, kasvab rahva rahulolematus. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. a. USA-s börsikrahhiga, kui kõik soovisid korraga oma väärtpabereid müüa. Esimese maailmasõja ajal seati sõdivates riikides sisse riiklik kontroll majanduse üle, et varustada sõjaväge
kulud. Vahetuskursirisk on oht, et erinevate valuutade vahetussuhe muutub ühele ettevõtjale kahjulikuks ja teisele kasulikuks. (Hirjel 1996) Pangaomanike ja töötajate valearvestused riskide hindamisel ja pankade juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele. 2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. (Kuum 2009) Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda ehitustööde maht oli langenud, pangalaenude kasv pidurdunud, hakkas tekkima tööpuuduse oht, sest tarbijate nõudlus oli vähenenud. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all. Suured varud, mida ei saanud müüa, põhjustasid raskusi tootmise jätkamisel. (Kuum 2009) Kes oli võtnud riske, tootes liiga
(Ibid: 158-160) 14 2. SUUR DEPRESSIOON Seda suurt majanduskriisi, mis sai alguse 1929. aastast, nimetatakse Suureks Depressiooniks. Majandusteadlased ja ajaloolased ei ole tänini päris kokku leppinud, mis aastat pidada Suure Depressiooni lõppaastaks. Seda ilmselt sellepärast, et pole kindlat definitsiooni majanduskriisile. Enamjaolt peetakse majanduskriisiks seda, kui riigi sisemajanduse koguprodukt väheneb. Selle järgi peetakse Suure Depressiooni lõppaastaks enamustes riikides 1933. aastat. Riigiti oli aga kriisikestvus erinev. Suure Depressiooni lõpuaastaks on peetud ka 1939. aastat, millal algas Teine maailmasõda, nimelt 1933. aastal saadi enamikus riikides langusest jagu, kuid eriti kiiret tõusu ei järgnenud. Erinevates riikides kujunes kriis muidugi erinevalt. Suure Depressiooni alguseks peetakse 1929. aasta börsikrahhi USA-s
Iseendast need eeldused veel impee- riumi hävingut esile ei kutsunud. Gaidar kinnitab, et just majanduskriis viis riigi lagunemisele. Naftahinnad pole küll peamine põhjus, kuid oma osa nad etendasid. Autor ei usu siin niisugust vandenõuteooriat, et naftahindade languse provotseeris USA spetsiaalselt Nõukogude Liidu hävitamiseks.30 Gaidari sõnul oli Liidu lagunemine ootamatus, mis sai seaduspärasuseks. 1985. aastaks olid küpsenud eeldused sügavaks majanduskriisiks. Liiga hilja tead- vustas Gorbatšov katastroofi ohu, ettevõetud meetmed osutusid ebapiisavaks. 1989/90. aastal kaotas valitsus üha enam kontrolli riigis toimuva üle. Autor püüab anda mitmekülgset ülevaadet selle kohta, kuidas kriis arenes ja süvenes. Valitsus ei suutnud tagada elementaarset õiguskorda. Sotsialistlik majandussüsteem sai aga töötada üksnes karmi poliitilise režiimi tingimustes. Kui see kaob, siis variseb majandus kokku
annaabi.ee 
