Milles seisnes majanduslik õitseng USA-s? Kuna USA jäi põhiliselt esimese maailmasõja lahingupiirkonnast eemale, olid ameeriklaste kaotused väiksemad. Ameeriklased olid lootusrikkad. Mis oli majandusliku õitsengu eelduseks? -,,- Milliseid muutusi tõi majanduslik õitseng kaasa? Väärtushinnangutes? olid kõrgemad, katsetati luksuskaupu Igapäevaelus? Osteti rohkem, oldi õnnelikumad, katsetati uusi asju Mis ohud kaasnesid majandusbuumiga? Võeti pangalaene, aktsiad langesid 5. Loe läbi Charles Ketteringi artikkel. Vasta tema asemel küsimustele ning märgi, kas oled tema väidetega nõus. Küsimus Charles Ketteringi Olen/ei ole nõus vastus Mis on õitseng? Õitsengut mõõdetakse Ei ole nõus sellega, kui palju tonne kasulikke materjale tiigub
aasta algusest. Olulisemateks märkiteks tol ajal olid majanduse kiire kasv, palkade ja kinnisvara hindade ohjeldamatu tõus, ebanormaalne olukord tööjõuturul ning hinnapoliitikas. Pangad väljastasid laenusid kergekäeliselt, selle abil asutati palju uusi ettevõtteid, arvestamta turu mahuga. Ning seetõttu tekkis turul tööjõu puudujääk. Ning tänaseks päevaks on enamus neist tol ajal rajatud ettevõtetest pankrotistunud või laenude käes vaevlejad. Seoses majandusbuumiga ehk majanduse kiire kasvuga tekkis tööjõuturul olukord, kus inimestele tulid rahad kergelt kätte. Ning kujunes arusaam, et ükskõik kui palju teenida, oleme me ikka alammakstud. Tööandja ei saanud tihti töötajatelt rohkem nõuda, sest koheselt ähvardati ära minekuga. Tööandja käed olid nö seotud, sest tööjõuturul haigutas tühjus. Nüüd aastal 2009 on asi vastupidine. Rahvas vaevleb tööpuuduse käes ja otsa sellele ei paistagi tulevat
Palgatõus on ka Marxi poolt põhjendatud majanduskriisi põhjuseks. Pidev tootmise mahu suurenemine tingib täistööhõive lähedased tingimused palkade tõusuks, see aga vähendab kasumit. Kasumi languse tõttu taaskord reinvesteerimise võimalused ju langevad. Ületootmise ja täistööhõive teooriad on tõepoolest eelnevate perioodide tunnused ning väljenduvad majanduskasvu kiires tõusus. Samas kas nende tunnustega jõuame majanduskriisi tegeliku põhjuseni või vaid majandusbuumiga kaasaskäiva nähtuseni. Valitsus ja regulatsioonid Iga valituse eesmärk ja soov on, või peaks olema, majanduskriiside riskide vähendamine. Seda saab ennetada läbi erinevate regulatsioonide nii turgudele kui pankadele. Viise selleks on erinevaid. Näiteks saab iga inimene ligipääsu avalikustatud majandusaruandele, ning kõik teavad firmade rahalist võimekust. Kahjuks siiani on regulatsioonid ebapiisavad. Suureks näiteks on 2007. aastal alanud ja
väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida. Lahendused: Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilisesrus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1920. aastate teisel poolel Ameerikas oli kiire majanduskasv. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga, inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele. 2. Analüüsida demokraatlikku ühiskonda USA,Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel; USA USA unelm- võid raske tööga ennast miljonäriks teha. Peale 1. MS inimeste jõukus kasvas. USA: Kuiv seadus- alkoholi tarvitamise keeld tänu millele sai organiseeritud kuritegevus võimule. Hakati tootma ning levitama salaalkoholi mille pealt rikkastuti. 1929
3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. Rikastumise lootuses osteti kokku väärtpabereid ehk aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks. Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusuteel. Kuid majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Paljuski toetasid majandust riikidevahelised
nimetati Sigadelahe operatsiooniks; Kolmas Berliini kriis: Berliini müüri ehitamine; Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962. aastal, suurem konflikt hoiti ära. Kuulub ka idee lokaalsetest sõdadest: USA on valmis pidama ühte võikest ja kaht keskmist sõda nende vastu, kes partisani võitluse abil üritavad võimu haarata. Piirkonnana pidas silmas Aasiat, Indo-Hiinat. Suunatud nende sündmuste vastu. Tegemist oli majandusbuumiga: langetati makse, tulu tõusis ja ostuvõime suurenes. Ettevõtted said tootmisega tegeleda. Kennedy tapeti ja selle kohta on palju teooriaid. 4. L. Johnson 1963-69; demokraatliku partei esindaja. Alustati Vietnami sõda ja toimus ka Paha kevad, millele USA eriti ei reageerinud. Võitles vaesuse vastu, mis tähendas ulatuslikke reforme sotsiaalpoliitikas. Osad viidi läbi. Kõige olulisem on erinevate protesti liikumiste jätkamine
annaabi.ee 
