Protsentülesanded majandusarvutustes Suur osa rahanduslikke ja muid majanduslikke arvutusi tugineb protsendi mõistele. Üldlevinud käsitlus tõlgendab protsenti kui üht reaalarvu kirjutusviisi. Matemaatiliselt on üks protsent üks sajandik osa tervikust ehk Üldiselt kus p on mingi (positiivne) reaalarv. Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe Tulemus saadakse samades mõõtühikutes, milles on mõõdetud tervik. Seda ülesannet võib lahendada ka 7. klassis õpitud võrde abil.
piimatoodang on 2 117 000 kg. Aastatoodangu realiseerimiseerimine on 6 414 510 krooni. Söödale kulub 160150 krooni, töömasinale kuluva elektrienergia maksumus on 2828 krooni, seitsme töötaja töötasuks kulub 1 008 000 krooni, allapanu maksumuseks on 809 531 krooni, kütuse maksumus on 31 755 krooni ning farmi kulud kokku on 2 012 264 krooni. Veisefarmi kasum on 3 402 246 krooni. 18 KOKKUVÕTE Veisefarmi tehnoloogia ja majandusarvutustes jõuti järgmiste tulemusteni: 1. 351 veisele vajaminev juurviljakogus aastas on 320,3 tonni. 2. 351 veisele vajaminev aastane allapanu kogus on 385 tonni. Allapanu hoidla peab mahutama vähemalt 856 m3 turvast. 3. Poole aastaga farmist saadav sõnnikukogus on 4484 tonni, mille mahutamiseks vähemalt 2803 m3 sõnnikut, mida tühjendatakse vähemalt kaks korda aastas. 4. Veisefarmis kasutusel olevad seadmed on kõik Nõukogude Liidu päritolu. 5
piimatoodang on 168 630 kg. Aastatoodangu realiseerimiseerimine on 67 000 euri. Söödale kulub 1500 euri, töömasinale kuluva elektrienergia maksumus on 700 eurot, nelja töötaja töötasuks kulub 38 400 euri, allapanu maksumuseks on 2000 euri, kütuse maksumus on 14 600 euri ning farmi kulud kokku on 57 300 euri. Veisefarmi kasum on 10 200 euri. 22 KOKKUVÕTE Veisefarmi tehnoloogia ja majandusarvutustes jõuti järgmiste tulemusteni: 1. 28 veisele vajaminev kuivsilo kogus aastas on 70,5 tonni. 2. 28 veisele vajaminev aastane allapanu kogus on 20,5 tonni. Allapanu hoidla peab mahutama vähemalt 82 m3 saepuru. 3. Poole aastaga farmist saadav sõnnikukogus on 179 tonni, sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 224 m3 sõnnikut, mida tühjendatakse vähemalt kaks korda aastas. 5. Veisefarmi ööpäevane keskmine veetarve on 2420 liitrit. 6. Veisefarmis on 28 veist ja 1 vasikas
8) kus z – tööliste arv; ta – aasta töökulu h; [ta] – tööliste aastaajafond [3, lk. 73]. 1606 z 0,89 1 1800 Ööpäevas tarbib söödaköök 25 kWh elektrienergiat, 632 kg vett ja 378 kg auru. Söödaköögis peab töötama 1 tööline. Aastane töökulu on 1606 h. 23 KOKKUVÕTE Seafarmi söödaköögi tehnoloogia ja majandusarvutustes jõuti järgmiste tulemusteni: 1. Farmi ööpäevane söödaosiste tarve on: 175 kg suhkrupeeti, 10 kg rohujahu, 50 kg jõusööta ja 100 kg lõssi. Ühel söötmiskorral vajaminevate söödaosiste hulk on 87,5 kg suhkrupeeti, 5 kg rohujahu, 25 kg jõusööta ning 50 kg lõssi. Farmi söödaosiste tarve ühes kuus on 5250 kg kartulit, 300 kg rohujahu, 1500 kg jõusööta ja 3000 kg lõssi. Antud osistest koosneva ööpäevase söödasegu mass on 335 kg. 2
renoveerimise korral. Projekteerimiskulutused on võetud kõigi hoonete puhul samas suuruses, kuna tüüpelamute puhul on projektdokumentides võimalik probleeme detailselt lahendada tüüpsõlmede, tüüpkorruste ja tüüplõigete alusel. Elamu seisundi uuringud, kulutused uuringutele ja ekspertiisidele on suurema hoone puhul veidi suuremad. Suurema hoone puhul on suuremad ka järelevalve ja projektijuhtimise kulud, kuna renoveerimine võtab kauem aega. Majandusarvutustes kasutatavate sisendandmete puhul lähtutakse järgnevast: hoone energiatõhususe parandamiseks võetava laenu intressimäär vastavalt hetkel kehtivale KredEx-i renoveerimislaenule on 4,2% kogu laenu tagasimakse ajale; laenu tagasimaksmise aeg on 20 aastat; laenu tagasimaksmise ajal on konstantseks soojusenergia maksumuseks võetud: o AS-i Tallinna Küte soojusenergia 2011. a kehtiv hind 68,3 €/MWh, o AS-i Eesti Gaas arvutuslik soojusenergia 2011
18. Millistel põhjustel on EOQ (Wilsoni) valemi kasutamine raskendatud? 19. Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest? 20. Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos? 24. Kulude juhtimine logistikas Kulu mõiste Kulu all mõeldakse mingi kauba või teenuse eest makstavat hinda. Kulu universaalse mõõtühikuna kasutatakse kõikjal üldjuhul rahaühikut. Ettevõtluses kasutatavates majandusarvutustes on vaja võrrelda omavahel erinevaid kulumäärasid ja arvutada tootmise või teenuste osutamise kogukulusid. Seetõttu on möödapääsmatu kasutada kuluarvutustes ühtse mõõtühikuna universaalset rahaühikut. Kulu on ressursi sisend tegevustele, toimingutele ja protsessidele väljendatuna rahas. Kulud moodustuvad teatud aja jooksul kasutatud ressursside väärtusest. Tulud moodustuvad teatud aja jooksul teostatud toimingute väärtusest.
18. Millistel põhjustel on EOQ (Wilsoni) valemi kasutamine raskendatud? 19. Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest? 20. Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos? 24. Kulude juhtimine logistikas Kulu mõiste Kulu all mõeldakse mingi kauba või teenuse eest makstavat hinda. Kulu universaalse mõõtühikuna kasutatakse kõikjal üldjuhul rahaühikut. Ettevõtluses kasutatavates majandusarvutustes on vaja võrrelda omavahel erinevaid kulumäärasid ja arvutada tootmise või teenuste osutamise kogukulusid. Seetõttu on möödapääsmatu kasutada kuluarvutustes ühtse mõõtühikuna universaalset rahaühikut. Kulu on ressursi sisend tegevustele, toimingutele ja protsessidele väljendatuna rahas. Kulud moodustuvad teatud aja jooksul kasutatud ressursside väärtusest. Tulud moodustuvad teatud aja jooksul teostatud toimingute väärtusest.
annaabi.ee 
