probleemidele. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusteaduse kujunemine ja areng • Kaubanduslugu • Kauplemisõpetus ja kaubandusettevõtteõpetus • Kaubanduse funktsiooniõpetus 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduslugu • Vanim • Moodustab kaubandusteaduse ajaloolis- sotsioloogilise sisu • Näitab, kuidas kaubavahetus on kujunenud • Osa majandusajaloost, tükk kultuurilugu 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kauplemisõpetus ja kaubandusettevõtte majandusõpetus • Tekkis ja arenes algul kauplemisõpetusena kaupmeeste tarbeks – ei olnud veel kaubandusettevõtteid • Hiljem orienteerus kaubandusettevõtetele 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte majandusõpetus (1) Arenguastmed saksa keeleruumis, kokku 9 astet:
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
• Üldisi lähtekohti: ◦ “Kultuuriajaloo objektiks on kultuur, ja selle äärmiselt tänapäevase mõiste (…) määratlemine jääb alati lõpmata vaevaliseks. (…) Kultuuriajaloolane võib muidugi piirduda konkreetsete küsimuste esitamisega teatud kultuurinähtuste kohta, ent „vastused neile küsimustele ei anna tulemuseks veel kultuuriajalugu, vähemalt mitte sõna sügavamas tähenduses“ ◦ “Kultuuriajalugu erineb riigi- ja majandusajaloost selles mõttes, et ta on oma nime väärt ainult siis, kui jääb suunatuks millelegi sügavamale ja üldisemale. (...) Alles siis kui kindlaks teha eluvorme, loomisvorme ja mõttevorme tervikuna, saab juttu olla kultuuriajaloost.“ ◦ viis teesi: ▪ Ajalooteaduse probleemiks on küsimuste ebapiisav sõnastus (ajaloolaste nõrk eneseteadvus, teoreetiline ettevalmistus, metodoloogiliste probleemide püstitamine).
Julius Eckhardt - ajaloolane, kirjutas Baltische Monatsschriftis ja mujal Eduard Winkelmann- saksa ajaloolane, vahepeal õpetas ka Tallinnas-Tartus, enim aega ja tähelepanu pööras Saksamaa keskajale (13. sajand, seega huvitav ka Eesti ajaloo seisukohast!). Andis välja ka olulise historiograafiateose. Alexander Brückner - oli vene ajaloo õpetaja TÜ-s, aga mitte eriti venestusmeelne. Kõige enam huvitus majandusajaloost, TÜ-s töötas 19 aastat, möllas ka kogu Vene peal ringi, aga suri ikkagi Saksamaal. Liivi kesk- ja varauusaja uurijad 19. s II poolel Georg Waitzi (Göttingen) õpilased TÜ üks esimesi õppimislepinguid oli just Göttingeni ülikooliga. Alates mõnekuulisest poole- ja aastapikuste programmideni. Mõned jäidki sinna (Rutt Allik). Seal on ka balti ajaloo tähtsaimaid uurimisseltse - Balti ajaloo komisjon. Igal aastal balti ajaloolaste päevad, kus
endale aru omaenda minevikust". Kultuuriajaloo käsitlus "Kultuuriajaloo objektiks on kultuur, ja selle äärmiselt tänapäevase mõiste (...) määratlemine jääb alati lõpmata vaevaliseks. (...) Kultuuriajaloolane võib muidugi piirduda konkreetsete küsimuste esitamisega teatud kultuurinähtuste kohta, ent ,,vastused neileküsimustele ei anna tulemuseks veel kultuuriajalugu, vähemalt mitte sõna sügavamas tähenduses". "Kultuuriajalugu erineb riigi- ja majandusajaloost selles mõttes, et ta on oma nime väärt ainult siis, kui jääb suunatuks millelegi sügavamale ja üldisemale. (...) Alles siis kui kindlaks teha eluvorme, loomisvorme ja mõttevorme tervikuna, saab juttu olla kultuuriajaloost." Kultuuriajaloo viis teesi 1) Ajalooteaduse probleemiks on küsimuste ebapiisav sõnastus (ajaloolaste nõrk eneseteadvus, teoreetiline ettevalmistus, metodoloogiliste probleemide püstitamine). 2) Mõiste "areng" on ajalooteaduses kahjulik (bioloogilise metafoori
annaabi.ee 
