Majakovski sai alguses tuntuks enesekindluse ja ülbuse poolest Pärast tutvumist David Burljukiga sattus Majakovski poeetide ringkonda ja liitus kubofuturistidega Aastatel 1925–1928 reisis Majakovski Nõukogude Liidus palju ringi, esinedes väga erinevatele inimestele Esinemised tähendasid tema jaoks tohutut pinget (kestsid 3h), millele järgnesid publiku küsimused ja kriitika Looming Majakovskit saatis kogu tema karjääri jooksul kriitika arusaamatuse eest Majakovski kohandus st ta hakkas kirjutama ajakavalisi, propagandistlikke ja töölistele pühendatud luuletusi Esimesed luuletused: „Öö“ ja „Hommik“ 1918. aastal osales Majakovski näitlejana kolmes filmis, millele ta oli ise stsenaariumid kirjutanud (nt „Filmi kütkes“) 1920. aastal valmis poeem „150 000 000“. Number väljendab Venemaa rahvaarvu, rahvale
Sotsialistlik realism polnud ainult kunstis vaid ka kirjanduses. Sotsialistliku realismi esimeseks näiteks ja nii nimetatud eeskujuks võib tuua Maksim Gork'i romaani ''Ema''. Pärast Oktoobrirevolutsiooni oli inimestel õigus peaaegu kõigest maalida või kirjutada (jms). Enamasti hakkas levima futurism ja toimus rohkelt loomeinimeste üritusi ning manifeste. Väljapaistvaimaks isikuks võiks nimetada Vladimir Majakovskit. 1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude liidus ja need saadeti laiali. Kehtestati ainult üks kunstiliik ja selleks oligi Sotsialistlik realism. See pidi ülistama Nõukogude liitu, Stalinit ja sotsialismi.Enamasti olid teosed plakati stiilis. Selle kunstiga tegelejatele oli antud luba olla töötu ja vaba, aga tingimusel levitada sotsialistlikut realismi, kuid sellele rakendati järelvalve. Tihti korraldati n-ö ''kriitikaüritusi'', kus inimesed hindasid kunstnikutööd. Paljud
realism kujutab alamklassi võitlust kõrgklassi vastu Nõukogude Liidus või muudes kommunistlikes maades. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas" Pärast 1917. aasta Oktoobri-revolutsiooni oli inimestel õigus ennast vabalt väljendada, kõigest maalida, kirjutada vms. Enamasti hakkas levimafuturism ja toimus rohkelt loomeinimesi siduvaid koosviibimisi ning koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit. Sotsialistlik realism Eestis 1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude Liidus ja need saadeti laiali. Kehtima jäi ainult üks kunstivool ja selleks oligi sotsialistlik realism, mis pidi ülistama Nõukogude Liitu, Stalinit ja sotsialismi. Enamasti olid teosed plakatlikud. Selle kunstistiiliga tegelejatele oli antud luba olla töötu ja vaba, aga tingimusel, et nad levitavad sotsialistliku realismi. Sellele rakendati järelvalve. Tihti
mõjudes väga atraktiivselt. Talle meeldis endale ise riideid teha ning publikut sokeerida, nii välimuse kui käitumisega. 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud, eeskätt RAPP-i ebakorrektsed poleemilised rünnakud, ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut. Vladimir Majakovski loomingu ülevaade. Majakovskit sidus futurismiga ja akmeismiga polemiseerimine, klassikalise kultuuripärandi hülgamine, huvi linliku elulaadi vastu, utoopiline püüe maailma kunstivormide uuendamise kaudu ümber kujundada. Samas avaldub ta luules rahulolematus ühiskonnaga ,,Linnapõrgu" 1913 a, kodanluse vastane mässuvaim- ,,Võtke" 1913. Majakovski on eeskätt linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed pööbel, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk
revolutsiooni, religiooni ning kunsti, kirjutatud põlatud armastaja vaatepunktist. 1915. aasta suvel armus Majakovski abielunaisesse Lilya Briki. Temale on pühendatud ka poeem ,,Selgrooflööt" (1916). Majakovski õnnetuseks oli Lilya Brik abielus tema kirjastaja Osip Brikiga. Tema afäär ning sõja- ja revolutsiooniilmed mõjutasid tugevasti Majakovski loomingut. Sõjavastane poeem ,,Sõda ja maailm" (1916) keelati tsensuuri poolt ning ,,Mees" (1917) väljendas armastusepiinu. Majakovskit ei võetud vastu vabatahtlikuna Esimese maailmasõja algul ning aastatel 1915 1917 töötas ta Petrogradis konduktorina. Vene revolutsiooni algul oli Majakovski Petrogradis. Seal oli ta tunnistajaks Oktoobrirevolutsioonile. Pärast Moskvasse tagasikolimist töötas Majakovski Telegraafiaagentuuris (ROSTA), kus hakkas välja andma käsitsi joonistatud ja värsstekstidega varustatud plakateid, nn ROSTA aknaid (ühtekokku üle tuhande). 1919. aastal avaldati tema esimene
Lisaks nimetas Lenin seda jaburduseks ja halvustas futuriste. Majakovski oli andnud oma talendi revolutsiooni teenistusse, aga talle töötati igal sammul vastu. See viis teda ahastusse. 1922 valmis Liljale pühendatud poeem ,,Armastan", mida võib pidada Majakovski kõige helgemaks luuleteoseks. See on tulvil armastust, vaba süngusest ja enesetapumõtetest. Samal aastal lõpetati ROSTA akende koostamine agitatsiooniperiood oli läbi saanud. 1924 suri Lenin. See puudutas Majakovskit sügavalt ja ta kirjutas poeemi ,,Vladimir Iljits Lenin", mis on tema kõige pikem poeem. Teos on ebaühtlane, eepilised ja ajaloolised lõigud on liiga pikad ja üksikasjalikud, leidub õõnsat retoorikat. 1925 suri Sergei Jessenin. Ametliku vesiooni järgi oli see enesetapp, mis põhjustas Majakovskis, kes pidevalt mõtles enesetapule, piinavat reaktsiooni. Ta üritas Jesseninist kirjutada, kuid töö edenes vaevaliselt. Lõpuks
Isa oli külakirjutaja, ema kirjaoskamatu rahvalaulik. Lõpetas Geoktsanis algkooli, jätkas õpinguid Tbilisis, Taga-Kaukaasia Kommunistlikus ülikoolis. Debüteeris luuletajana 1927 Tbilisis, esimesed luuletused trükiti ära ajakirjades, almanahhides. 1930 sõitis Bakussee, asus tööle ajalehes ,,Noor tööline". 1930 ilmunud luuletusse ,,Bolsevistlik kevad" suhtuti kriitika poolt kui noore luuletaja manifesti. 1934-37 õppis Moskvas, omandas vene keele, luges klassikuid, eriti Majakovskit. Moskva aastail kirjutab palju poliitilisi luuletusi (Hiina luuletused, Hispaania luuletused, Saksamaa luuletused). Oli erinevatel aegadel Aserbaidzaani Kirjanike Liidu esimees, kinematograafiaminister. Mitmel korral valiti ülemnõukogu saadikuks. Isamaasõja aastail elas Krimmis, töötades rindelehes. Pärast sõda kirjutas luuletuse ,,Lenin", mille eest sai 1951 NSVL Riikliku Preemia (poeemi kirjutas ta üle kümne aasta).
annaabi.ee 
