vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ühemehepaate, tegeleti küttimise talviti ja kalapüügiga suviti(hülgejaht). saared olid enamasti asustamata ja need avastasid hülgekütid. majadeks olid püstkojad ja elati veekogude ääres. noorem kiviaeg ~5000 eKr tuli lõunapoolt savinõude valmistamine, algas noorem kiviaeg, keraamikaga tegeles Kunda kultuuri järgsed in. ~4000 eKr hakkas levima kammkeraamika, püügimajanduse kõrgjärk, külvati esimesed seemned(kaer, oder), nõud on koonused ja ilusama välimus. suusad/regi võeti kasutusele. arvati, et inimesed olid lühikesed/tõmmud/pilukil silmad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi esemeid kaasa.
Struktuur ja kontuur Struktuur-osade tervikuks liitmine- on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemaid struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös"(1889), köidetakse need struktuuriosad meisterlikult kokku: looklevatest joontest saavad tähed öises taevas, pintslikaartest küpressiladvad, viirutatud kaartest mäeharjad ning geomeetrilised vormid muutuvad majadeks külas. Nende osade summana sünnib tähistaevast valgustatud öine maastik, dünaamiline, kuid hoolikalt läbimõeldud pintslitõmmete tervik. Tugevad kontuurid rõhutavad graafiliste kujutiste piire. Van Goghi töödes on kontuuridel algusest peale kindel ülesanne ja seda mitte üksnes joonistuste juures. Kuigi impressionistid loobusid kontuuridest ja lõid maalitava objekti loendamatute värvitäpikeste abil, mis alles vaataja silmis tervikuks sulavad, säilitas van Gogh kontuurid
STRUKTUUR JA KONTUUR Struktuur osade tervikuks liitmine on van Goghi hilisoomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemad struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös" köidetakse need struktuuriosad meisterlikult kokku: looklevatest joontest saavad tähed öises taevas, pintslikaartest küpressiladvad, viirutatud kaartest mäeharjad ning geomeetrilised vormid muutuvad majadeks külas. Nende osade summana sünnib tähistaevast valgustatud öine maastik, dünaamiline, kuid hoolikalt läbimõeldud pintslitõmmete tervik. Tugevad kontuurid rõhutavad graafiliste kujutiste piire. Van Goghi töödes on kontuuridel algusest peale kindel ülesanne ja seda mitte üksnes joonistuste juures. Kuigi impressionistid loobusid kontuuridest ja lõid maalitava objekti loendamatute värvitäpikeste abil, mis alles vaataja silmis tervikuks sulavad, säilitas van Gogh
on sündmushetk tulevikuline (nt was going to study) Morfoloogilised kategooriad Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. jaatav kõneliik e afirmatiiv eitav kõneliik e negatiiv Paradigma Paradigma e vormistik on sõna kõigi muutevormide kogum, nt sõna maja paradigma on järgnev. maja majal majadmajadel maja majaltmajade majadelt maja majaks maju/ majasid majadeks majasse/majja majani majadesse majadeni majas majana majades majadena majast majata majadest majadeta majale majaga majadele majadega Paradigma Sõna elama paradigma (kindel kõneviis): elan elasin olen elanud olin elanud elad elasid oled elanud olid elanud elab elas on elanud oli elanud elameelasime oleme elanud olime elanud elate elasiteolete elanud olite elanud elavad elasid on elanud olid elanud
sissepääsuruumi taha, kuhu pääses tänavalt; õuest põhja pool oli avatud portikusega ruum ( pastas), kuhu avanesid kõikide eluruumide uksed. Igas kreeka majas oli kümblustuba põrandasse süvistatud kivi- või terrakotavannidega. Kreeka elumaja, mis oli jagatud meeste- ja naiste pooleks, arenes arhaika perioodi tagasihoidlikust lihtsa siseõuega tänavast ärapööratud ehitisest hellenismi perioodi kahekorruselisteks majadeks. Tüüpilised hellenismiaegsed elamukompleksid on eeskojaga, keskse ruumi ja õuega, mille luksuslikum variant siseõue oli ümbritseva sammaskäiguga peristüülõuega elumaja. Viimasele skeemile tuginesid ka hellenismiajastu paleed. Sisekujunduse põhilisteks elementideks templiarhitektuuris olid sambad, ornamentaalne kaunistus, reljeefid. Elumajade seinu kaunistasid seina- ja laemaalingud, ornamentaalsed mosaiikpõrandad,
( 1995: 34-39). Komme kummardada allikatele ja ehitada nende äärde ehitisi eksisteeris ka eestlaste esivanematel. Nad uskusid, et eluallikad annavad noorust ja tervist, silmaallikad ravivad silmahaigusi, ilmaallikad soodustavad ilmamuutust (Eisen 1996: 62). Allikad, mis tulid kingu alt, olid Maaema üsast sündinud ning seega pühad, omasid oma allikahinge, kuulsate allikatele ehitati pühamu, hiljem tehti need juba majadeks, kus hoiti ja uuendati allika austamise küünlaid (Heintalu 2006b:17). Jõgede funktsioon eristus allikate omast: tavaliselt ohverdati neile, et oma tahtmist saada (Eisen 1996: 68). Slaavlaste ja vanade eestlaste eelkristlikus mütoloogias oli jõgi hauataguse maailma lahutamatu osa ning omapärane tee sellest ilmast surnute omasse, mis eraldas surnute maailma inimeste 62 On jäänud tühjaks sinust Maa...
annaabi.ee 
