metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega maiustavat siidisabade parve. Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine Enne paljunemist saadab isaslind välja valitud partnerit ning laseb kuuldavale iseloomulike häälitsusi. Seejärel ajab ta oma suure peatuti turri, laseb saba rippu ja ajab suled nii kohevile,
olema nähtavad mistahes nurga alt vaadatuna. Üksnes sellest ei piisa, kui lihased on suured, veresooned punnitavad välja ning rasvaprotsendi mõõtur näitab väikest numbrit. Rasv peab olema kadunud ka sügavalt lihasrakkude vahelt, et lihased näiksid kuivad ja viimistletud. Enesekontrolli puudumine Kui eesmärgiks on lihasmassi säilitamine samaaegse rasvade põletamisega, tuleb dieet planeerida nii, et ei tekiks liiga suurt energiapuudust. Dieet ei salli aga ülemäärast maiustamist. Väikseimadki päevased näkitsemised ja oma isude rahuldamine lemmiktoitudega võivad peatada dieedi edenemise. Tuleb õppida elama koos oma isudega ning püüda hoida neid kontrolli all. Paljusid aitab märgatavalt näiteks see, et ühel päeval nädalas lubatakse endale ka selliseid toite, mis muidu on dieedi ajal keelatud. Hulga lihtsam on järgida ranget menüüd kuuel päeval nädalas, kui on teada, et kord nädalas võib maiustada
3.Unetus seoses Teab ja mõistab -Õpeta ja leida -Läheb magama ühel stressiga (une-eelne kvaliteetse une patsiendi/kliendi ajal mõttetöö), aktiivsuse tähtsusest. kõige paremad ja -Magab 8 tundi iseloomuga ja kehalise Oskab kasutada sobivad tema jaoks Sööb tervislikult ja ebamugavustundega, nõuandeid, kuidas hea une nõuandeid väldib maiustamist, mida tõendavad kaebus tuleks parem uni -Seletada, et õige neli tundi enne 5 uinumisraskuse, toitumine on ka väga uinumist magamisraskuse ja tähtis hea uni jaoks energiapuuduse (Lisa 2). 6 3. KOKKUVÕTTE Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega
energiavajaduse. Kuue leivaviiluga saame umbes 1000 kcal, mis on väheliikuva eluviisi puhul juba pool päevasest energiavajadusest. Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist. Kondiitritoodetes on varjatult suur hulk suhkrut ja rasvainet, mis tõstavad oluliselt organismis insuliini produktsiooni, sellega tõuseb ka isu ja maiustamist ei suudeta lõpetada. Paar leivaviilu aga annavad kiiresti täiskõhutunde. Inimeste toitumistavad saavad alguse lapsepõlvest, mil kujuneb maitsemeel ja sallivus kindlate toitude suhtes. Kui lapsena on toidulaual esikohal koogid, krõpsud, küpsised ja pirukad, siis sellest saabki alguse ülesöömine.See on aluseks otseselt või kaudselt paljudele tervisehädadele, nagu kõhukinnisus, seedehäired, hemorroidid, koormus liigestele ja luudele suureneb jne
(Sooba 2008:5). Ka nõustaja eesmärk oli, et patsient/klient sai aru kvaliteetse une tähtsusest ja oskas kasutada nõuandeid, kuidas tuleks parem uni. Tegevus oli õpeta ja leida patsiendi/kliendi kõige paremad ja sobivad tema jaoks hea une nõuandeid. Ka seletada, et õige toitumine on väga tähtis hea uni jaoks (vt lisa 2). Peale kolmandat nõustamist patsient/klient läheb magama ühel ajal ja magab 8 tundi. Sööb tervislikult ja väldib maiustamist, neli tundi enne uinumist. Mitte kohe peale esimest nõustamist aga samm-sammult kasutades MI tehnikat: avatud küsimused, peegeldamine, kinnitamine (ka kiitmine), teavitamine (uus info) koostöös toimunud muutusi. Patsient/klient hakkas süüa tervislik tasakaalustatud toit ja tegeleda regulaarselt tervisespordiga. Ta peab tervislik eluviis ja on teadlik, kuidas toime tulla kolesterooliga (toitumine, kehaline koormus ja mitte suitsetamine). Pärast anamneesi kogumist sai tehtud
(Sooba 2008:5). Ka nõustaja eesmärk oli, et patsient/klient sai aru kvaliteetse une tähtsusest ja oskas kasutada nõuandeid, kuidas tuleks parem uni. Tegevus oli õpeta ja leida patsiendi/kliendi kõige paremad ja sobivad tema jaoks hea une nõuandeid. Ka seletada, et õige toitumine on väga tähtis hea uni jaoks (vt lisa 2). Peale kolmandat nõustamist patsient/klient läheb magama ühel ajal ja magab 8 tundi. Sööb tervislikult ja väldib maiustamist, neli tundi enne uinumist. Mitte kohe peale esimest nõustamist aga samm-sammult kasutades MI tehnikat: avatud küsimused, peegeldamine, kinnitamine (ka kiitmine), teavitamine (uus info) koostöös toimunud muutusi. Patsient/klient hakkas süüa tervislik tasakaalustatud toit ja tegeleda regulaarselt tervisespordiga. Ta peab tervislik eluviis ja on teadlik, kuidas toime tulla kolesterooliga (toitumine, kehaline koormus ja mitte suitsetamine). Pärast anamneesi kogumist sai tehtud
9 Lapse ülekaalulisuses on tavaliselt süüdi vanemad. Perekondades, kus on ebatervislikud toitumisviisid, seal on ka lapsed ülekaalulised. Vanemad peavad panema rohkem rõhku tervislikule toitumisele, käima võimalikult palju värskes õhus lapsega jalutamas, matkamas, rattaga sõitmas või suusatamas. Lapsed vajavad liikuda ja jalutuskäigud tulevad kasuks ka lapsevanematele. Vältida tuleb maiustamist toidupalade vahel. Vanemad võiksid tuua koju vähem küpsiseid ja koogikesi, nende asemel aga hoopis rohkesti puu- ja juurvilja. Perekond peaks koos hakkama regulaarselt söögiaegadel tarbima tervislikku toitu, siis vähenevad ka toitumisest tingitud tervisehäired ning ülekaalulise lapse mure aja jooksul väheneb. 2.2 Alatoitumine Laste alatoitumine on eelkõige probleemiks vaesemates perekondades, kus vanematel on