● I Haistmisnärv N.OLFACTORIUS MAITSMISELUND Maitsmiselundiks on MAITSMISPUNGAKESED - sibulakujulised moodustised keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäasades, veidi ka suulae ja kõripealise limaskestas, mis koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. F: toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamine (seedekanali alguses) Kuidas tekib maitse? ● Maitsmispungakesed on limaskestas, ulatumata epiteeli pinnani, pungakeste kohale jääb maitsmisauguke, kuhu sisse ulatuvad maitsmisrakkude kepikesed. ● Lahustunud ained ärritavad kepikesi ja tekitavad maitserakkudes erutuse. ● Maitsmispungade läheduses on SEROOSSED NÄÄRMED, mille nõres suus olevad ained lahustuvad, me tunneme vaid lahustunud ainete maitset. ● KEELE SENSOORESED NÄRVIKIUD: - VII Näonärv N.FACIALIS - IX Keele-neelunärv N. GLOSSOPHARYNGEUS Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel?
Oluline on maitsmis- ja haistmismeele koostöö. Psühhiline väljund sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti Maitsmise meelerakud asuvad täiskasvanud inimesel keele pealispinnal. Koos indiferentsete rakkudega moodustavad nad keelepapillide epiteelis 40-60 elemendist koosnevaid rühmi maitsmiskarikaid. Kokku on täiskasvanud inimesel mõni tuhat maitsmiskarikat. Näsade vahel paiknevad näärmed nõristavad sekreeti, mis igast küljest uhub maitsmiskarikaid. Maitsmisrakkude distaalsed, ärritaja suhtes tundlikud otsad on kurrutunud mikrohattudeks. Mikrohatud ulatuvad välja ühisesse ruumi, mis maitsmispoori kaudu suubub näsa pealispinnale. Ärriti aine molekulid jõuavad meelerakkudeni difusiooni teel läbi pooride. Maitsmisrakkude vahetumine toimub märkimisväärselt kiiresti. Vana maitsmisraku asendab uus maitsmisrakk peale 10 päevase eluea lõppu. Nagu teised sekundaarsed meelerakud, tekitavad ka maitsmismeelerakud ärritamisel retseptoripotsentsiaali
Maitsmismeel võimaldab loomal või inimesel kontrollida toidu kvaliteeti ja reflektoorselt mõjutada seedenõrede sekretsiooni nii koguse kui ka koostise osas. Maitsmisrakud paiknevad keelel ja neelus. Koos epiteelirakkude ja indiferentsete rakkudega moodustavad sensoorsed rakud (maitsmisrakud) maitsmiskarikaid e. maitsmispungi, mida on kokku mõni tuhat. Maitsmispungad omakorda paiknevad keele maitsmispapillidel (vall- , seen- ja lehtpapillidel). Maitsmisrakkude eluiga on ainult 10 päeva, mille järel basaalrakust arenenud uus maitsmisrakk vahetab välja vana. Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1
Maitsmismeel võimaldab loomal või inimesel kontrollida toidu kvaliteeti ja reflektoorselt mõjutada seedenõrede sekretsiooni nii koguse kui ka koostise osas. Maitsmisrakud paiknevad keelel ja neelus. Koos epiteelirakkude ja indiferentsete rakkudega moodustavad sensoorsed rakud (maitsmisrakud) maitsmiskarikaid e. maitsmispungi, mida on kokku mõni tuhat. Maitsmispungad omakorda paiknevad keele maitsmispapillidel (vall- , seen- ja lehtpapillidel). Maitsmisrakkude eluiga on ainult 10 päeva, mille järel basaalrakust arenenud uus maitsmisrakk vahetab välja vana. Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1
Pikemaajalisel kokkupuutel lõhnatundlikkus väheneb, tekib adaptsioon, mis areneb kiiremini, kui lõhnaaine mõjub pidevalt. Häired. Haistmistaju nõrgenemist nim. hüposmiaks, puudumist anosmiaks. 12. Maitsmismeel. Maitsmiselundiks on keel. Selle näsade (vall- ja seennäsad) epiteelis esinevad maitsmispunagad ehk karikad (vt. joonis 1); need koosnevad rakkudest, mille ümber keerduvad maitsmisnärvide lõpmed. Igal pungal on pinnal ava, mille kaudu ärritavad ained pääsevad maitsmisrakkude juurde; seal ärrituvad maitsmisnärvide lõpmed ning erutus kandub juhteteede kaudu maitsmiskeskusesse ajukoores. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1...5 maitsepunga, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknevad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsepunga) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsepungi esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru
annaabi.ee 
