Maitseained Maitseainete liigitus: · Klassikalised ehk ehtsad vürtsid · Maitseained ehk ürdid · Maitselisandid · Maitseköögiviljad Klassikalised ürdid jagunevad: · Juurelised · Koorelised · Lehelised · Õielised · Seemnelised · Viljalised 1. Juurelised · Ingver · Kurkum (ehk kollajuur) Kasutamine: 1.1. Ingver · Liha- ja kalatoidud · Riis · Taignatooted · Kastmed · Puuviljasalatid · Kuumad joogid 1.2. Kurkum ehk kollajuur · Riis ja pasta · Supid · Kastmed · Majonees · Kala- ja mereannid
Pikaajaline- juuretis lisatakse 0,5%,fermateerimine kestab 30 °C juures 14-16 h. 22. Jogurti fermenteerimisjärgsed protsessid (sh jahutamine) Jahutamine: - Intensiivne segamine vähendab viskoossust; - Jahutamine peaks olema võimalikult kiire 5 - Jahutamine kahes astmes: - Esmalt temperatuurini 15-20 °C, seejärel lisatakse maitselisandid. Temperatuuri 15-20 °C peaks saavutama 1-1,5 tunni jooksul. - Lõplik jahutamine külmlaos temperatuurini 2-6 °C Lisandite lisamine: - Lisanditeks võivad olla puuviljasiirupid, moosid, marmelaadid, tarretised, puuviljad jne. Villimine/pakendamine: - Optimaalne säilitamistemperatuur enne pakendamisr 10-20 °C. - Säilivusaja pikendamiseks on võimalused: - Aseptiline tootmine ja villimine. - Keemiliste ühendite lisamine.
Samuti tehakse kastanitest desserte. Nüüdisajal kasutatakse kastanitest tehtud jahu küpsetiste, näiteks leibade ja kookide, samuti püreede ja kreemide valmistamiseks. Kastaneid saab säilitada külmutatult, konserveeritult, kuivatatult või vaakumpakendis. Valmisroogadest on väga tuntud kastanipüree, mida süüakse lihatoitude juurde. Normidega on määratud, et kastaneid peab pürees olema vähemalt 38%, ülejäänud osa on vesi, suhkur, õli, pektiin ja eri maitselisandid. Kastaneid võib süüa ka toorelt, näiteks salatites, nagu teisigi pähkleid. Samuti võib kastaneid kas põhjalikult keeta või kergelt kupatada ja hiljem erisuguste katetega glasuurida. Tänapäeva kiire elutempo juures saab kastanitest maitsva toidu ka mikrolaineahjus. Ent kõige enam röstitakse kastaneid sütel. Röstimisel eemaldub kest ja järele jääb läbiküpsenud toitaineterikas sisu. Vahemere maades on lahtisel tulel grillitud kuumad kastanid
Laktobatsillid (42-45C) -Proteolüütiline toime, aminohapete eraldumine; -Lipolüütiline aktiivsus. Fermenteerimine Lühiajaline: Juuretist lisatakse 1-3%, fermenteerimine kestab 40-42 C juures kuni 4 h; Pikaajaline: Juuretist lisatakse 0,5%, fermenteerimine kestab 30 C juures 14-16 h kuni pH 4,2- 4,5 Jahutamine Intensiivne segamine vähendab viskoossust; Jahutamine peaks olema võimalikult kiire Jahutamine kahes astmes: -Esmalt temperatuurini 15-20 C, seejärel lisatakse maitselisandid. Temperatuuri 15-20 C peaks saavutama 1-1,5 tunni jooksul -Lõplik jahutamine külmlaos temperatuurini 2-6 C Lisandite lisamine Lisanditeks võivad olla puuviljasiirupid; dzemid; marmelaadid; tarretised; puuviljad; suhkruga viljaliha; puuviljakontsentraadid jne. Villimine/ pakendamine Optimaalne säilitamistemperatuur enne pakendamist on 10-20 C Säilivusaja pikendamiseks on järgmised võimalused: 1 Aseptiline tootmine ja villimine; 2 Keemiliste ühendite lisamine;
korral ja loovad mulje "külluslikkuse" aistingust. Viimane funktsioon saavutatakse rasvakuulikeste osalise aglomereerimisega õhumullide pinnale. Üleemulgeerimine võib esile kutsuda rasvase tunde suus ja/või emulgaatori maitse. Munakollane on tuntud emulgaator, kuid kallis ja suhteliselt vähe efektiivne. Enamkasutatavad emulgaatorid on naturaalse rasva derivaadid saadud esterdamise tulemusena. Maitselisandid on tarbijale väga olulised jäätise valiku tegemisel. Enam eelistatud on vanilje-, sokolaadi-, maasika- ja pähklilisandid. Need lisatakse segamise ajal. Kui lisandid on suurte tükkidena, nagu pähklid, marjad ja dzhemmid, siis lisatakse nad külmutatud segule. Kakaod segatuna rasvaga (nt. kakaorasvaga) kasutatakse sokolaadi glasuuri valmistamiseks. Lisatud rasv annab glasuurile õige viskoossuse, elastsuse ja konsistentsi.
Ka Skandinaavia päritolu punsch oli algselt arracki-põhine kuum jook, mis segati kokku suhkrust, veest ja Jaava saarelt imporditavast kangest ürdinapsist. Kuid 1845. a hakati punschi tootma juba valmisseguna, mida eelistati juua külmalt kuuma tee või kohvi kõrvale ning tänapäeval defineeritakse nii Carlshamns Flaggpunschi, Wasa Punschi kui Grönsteds Blåd (mille põhikomponentideks on neutraalne piiritus, suhkur, vesi ning maitselisandid), juba täie õigusega likööridena. Klassifikatsioon Likööride puhul ühene klassifikatsioon puudub, neid eristatakse kas koostise, baasalkoholi või valmistusviisi järgi. Vahel jagatakse need lihtsalt vanaaegseteks ning kaasaegseteks, kuid kõige sagedamini lähtutakse likööride grupeerimisel tüüpilistest maitseandjatest: · Bitterite ja teiste ürdilikööride hulka kuuluvad mitmesugused koirohuliköörid, aniisi-
annaabi.ee 
