tähtsat osa mere aineringes, sest nad on toiduks mitmetele töönduslikele loomadele. 8 Alamklass: kopsteod Kopsteod on evolutsioonis tigude klassi ühisest tüvest kõige enam kõrvalekaldunud alamklass. Kõik kopsteod on kohastunud eluga kas maismaal või magevees. Mõningaid selle alamklassi esindajaid vahel meres, siis ainult väga tugevasti magestunud piirkondades. Kopstigude koda on enamasti spiraalselt keerdunud ja kujult väga mitmekesine. Lõpuks võib maismaatigudel koda olla ka täielikult mantliga kaetud või hoopis kadunud. Ebasoodsate tingimuste saabumisel kasutavad kojasuudme sulgemist vahel ka vees elavad kopsteod, kes samuti sulgevad kojaava limakihiga, mille alla jääb õhu vahekiht. Selles suhtes on hoopis halvemini kaitstud ilma kojata maismaateod nälkjad. Kõikidele kopstigudele on iseloomulik sujuv libisemine jalatallal, mille eesosas on tugevasti arenenud lima eritav nääre. Maismaatigudel on
LIMUSED Kiriteol asub keha kaitsva koja sees, mille all on eriline nahakurd ehk mantel. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meelelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimismeel ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõret tootev nääre maks. Tigude vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused (veetigudel) või kops (maismaatigudel ja veetigudel) Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Nad töötavad ümber suure osa taimsest massist. Ning ise on nad toiduks paljudele loomadele (konnad, pardid) Koda limuste koha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis Mantel limustel koja all paiknev naha kurd, mis katab keha ja eritav koja moodustumiseks vajalikku lubiainet.
Eluslooduse tegurid on näiteks puud, põõsad, teised loomad jms. Kogu elus loodus on omavahel seotud toiduahelate kaudu või mingit muud moodi. Taimestik moodustab loomadele elukeskkonna. Kui poleks ühte eluslooduse elementi, poleks ka teisi. _______________ Tigudel on pea, karpidel seda pole. Teod söövad kraapides hõõrlaga taimede küljest tükikesi, karpidel hõõrlat pole ja nad sõeluvad toiteained välja lõpustega, millega nad ka hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp. ______________________________________________________________________ _____ 15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus; Puhas vesi kui loodusvara, veekogude reostumine, vete kaitse
Limuseid leidub ka Eestis, aga mitte peajalgseid, sest Läänemeri pole piisavalt soolane. Samuti ei sobi mage Läänemere vesi paljudele kammkarpidele, rõõneskarpidele ja osale pärlikarpidele. Teo tunneb ära spiraalselt keerdunud koja järgi. Vaid vähestel pole koda, nt nälkjatel, nende keha katab vaid paks limakiht. Kojast sirutavad teod välja kombitsatega pea ja laia tallaga jala.Meretigudel koda paksem ja tugevam kui magevee- ja maismaatigudel. Enamikul liikidel on ka jalg ja koda, mis on lubiainest ning seda eritavad mantlirakud. Koda kaitseb röövlooma eest, samas on mõnel see seesmiseks toeseks (kalmaaridel, seepiatel) või on täiesti kadunud (nälkjad, kaheksajalad). Teod elavad pmst igalpool ,aga raba ei sobi-liiga happeline keskkond ja see ei sobi lubikoja moodustamiseks. Igaljuhul meeldib neile niiskem koht, et liigselt vett ei auruks neist ja et nad ei kuivaks. Tegutsevad hämaras, päeval on peidus
Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale. Kojast ulatuvad välja suur lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Pikemate kombitsate tipul on silmad. Kõikidel tigudel pole koda. Teod on taimetoidulised. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Enamik maismaa tigusid peitub päeval kusagil pimedas, niiskes ja turvalises paigas ning ronib öösel välja toitu otsima. Kojaga teod tõmbuvad ohu korral lubikambrisse peitu ning tulevad taas välja ohu möödumisel. Maismaatigudel on kopsud (kops asub mantli sees) ning nad hingavad õhuhapnikku. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod on kõhtjalgsed. Nad liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas. Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett
annaabi.ee 
