,,Maailmalõpu taimed" Ragnar Mednikov Nõo Reaalgümnaasium 2012 Maailmalõpu taimed Huvitaval kombel ei ole taimed järginud sedasama ilmumise -kadumise mustrit, mis loomad. Seetõttu võime tänapäeval näha kasvamas taimi, mis on üle elanud mitu ,,maailmalõppu" Harilik raagraigas Selle taime fossiilid pärinevad enam kui 400 milj. a. tagusest ajast Raagraikad, nagu maokeeled, on maismaataimedest ühed suurima genoomiga taimed Kollalaadsed Kollate roomavate või rippuvate varte pikkus võib ulatuda kuni 9 meetrini. Koldasid kasutatakse nende pikaajalise säilivuse tõttu sageli pärgade ja vanikute valmistamiseks. Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht Kuni 6 m kõrguseks kasvav palmi meenutav puu. Haruneb harva. Vanematel puudel kujuneb tüvel
Seened eritavad lagundavaid aineid keskkonda, kus need lagundavad surnud taimede, loomade jt. kudesid lihtsamateks orgaanilisteks ja anorgaanilisteks ühenditeks Seened suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi, kui puitainet Sümbioosis elavad seened Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos seene ja taime juure vahel Sellega suureneb taime juurte imav pind Mükoriisa on omane ~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku Sümbioos üraskite ja seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid ja tekitavad sellega kahju majandusele Jahukasteseened Lehtede ja viljade mädanik Roosteseened
Inimese osas õpitakse tema välisehitust, toitumisvajadusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega. Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimused ja ülesanded.Teema TAIMED on esitatud 31 leheküjel ning selle alateemad on: · Maismaataimed · Taimede välisehitus · uud · õõsad · Rohttaimed · Taimede kasvukohad · Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest · Toataimed · Taimede kordamine · õhiteadmised taimedest · Temaatika Teema Loomad hõlmab 29 lehekülge ja selle alateemadeks on: · Maismaaloomad · Loomade välisehitus · Imetajad · Linnud · Roomajad · Kaheaiksed · utukad · Loomade eluaigad · Veeloomad ja nende erinevus maismaaloomadest · Koduloomad · Loomade toitumine · Loomade kasvamine · Loomade kordamine · õhiteadmised loomadest Tööraamatu 2
), vegetatsiooniperiood on aga liiga lühike, et igal aastal kulutada jõuvarusid uue rohtse varre moodustamiseks. Mägedes ja ka varjukates laialehistes metsades esineb suhteliselt ohtralt geofüüte need tagavad kevadperioodil kiire stardi viimaks taime õitsemisfaasi. Eluvorme eristatakse ka taimede välisehituse põhjal, nagu puud, põõsad, rohttaimed, veetaimede puhul veesiseste lehtedega või ujulehtedega liigid jne. Evolutsiooniliselt on veetaimed tekkinud maismaataimedest ning rohttaimed kujunenud puukujulistest vormidest (meenutage karboni ajastu metsi, millest tänapäevaks tunneme vaid enamasti rohtseid kollalisi, osjalisi ning sõnajalgu, samuti on peaaegu kõik paljasseemnetaimed puitunud tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt baseerub see loend taime assimileeriva osa kohastumustele: kserofüüdid (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid), mesofüüdid, hüdrofüüdid,
veekogu äärde, siis võib karja suurus ulatuda kuni 100 isendini. Vanemad hoolitsevad oma poegade eest 18 elukuud, peale seda saavutavad pojad suguküpsuse ja see tähendab, et nad peavad iseseisvuma. Sageli ajab dominantne isane välja karjast teisi noori isaseid, et hoida ära karja ülekasvamist ning vältida liigset konkurentsi karjajuhi positsioonile. Nad toituvad vägagi palju erinevatest taimeliikidest nii maismaataimedest, kui ka veetaimedest. Kuna kapibaarad elavad metsastel aladel ja nad on võimalised saama poegi aasta läbi, siis ei ole tegu ohustatud liigiga nende arvukus on olnud stabiilne. Joonis 9 Puhkav kapibaara (http://www.bio.davidson.edu/people/vecase/Behavior/Spring2002/Willoughby/images/rebsig/rebsigCapybara/santabarbara3.jpg ) KASUTATUD MATERJAL 1. http://miksike.com/docs/referaadid2005/kapibaara_evelin.htm (vaadatud 21.04.2008) 2. http://en.wikipedia
Meie metsades on kuskil 0,6-1,2%. Laboritingimustes vetikatel maksimaalne 3- 4,5%. See ei ole see palju neeldub! Rubisko maailma kõige levinum valk, vajalik ensüüm fotosünteesi jaoks. · Süsihappegaas või vees lahustunud süsihappe ioon C3 taimedel on fotosünteesi primaarne produkt kolme süsinikuga suhkur. C4 taimedel on nelja C suhkur. CO2 või siis HCO3na. Taimed kannatavad süsihappegaasinäljas. Kuna enamik maismaataimedest asub põhjapoolusel, siis suvel CO2 kontsentratsioon langeb(taimed fotosünteesivad), talvel aga tõuseb. Tulevik taimede jaoks on helge. Ookeani väetamise katsed. · Vesi võib limiteerida elu maismaal. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Käige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Peruu/Chili põhjaosas, Atacama kõrb, kus ei saja pea kunagi
CO2 387 ppm ~0,038% Hingamise üldvalem 32ATP C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H20 O 2 209 ppm ~20,1% · Süsihappegaas või vees lahustunud süsihappe ioon Pea kogu meie hapnik pärineb sellest. Taimed kannatavad süsihappegaasinäljas. Kuna enamik maismaataimedest asub põhjapoolusel, siis suvel CO2 kontsentratsioon langeb(taimed fotosünteesivad), talvel aga tõuseb. Tulevik taimede jaoks on helge. Ookeani väetamise katsed. · Vesi võib limiteerida elu maismaal. Elu toimub veekeskkonnas! Kõikide organismide sisekeskkond on ikkagi veekeskkond. Pm säilitame me endas ürgset ookeani keskkonda :D. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes
Palju on seda uuritud seoses silla rajamisega Saaremaale. Maavarasid on vähe, leidub killustikulubjakivi. Siluri ja ordoviitsiumi kihte on kasutatud lubja tootmiseks. Siluri kihi paksus on Eestis kuni 400 meetrit. Korallid, stromatopoorid, sammalloomad, teod, brahhiopoodid, peajalgsed, meri-liiliad, ürgskorpionid DEVON, D, (410-355 miljonit aastat tagasi) Euroopas ka nimetusega Old Red, sest settis väga palju punast liivakivi. Maismaataimedest palju psilofüüte, sõnajalgu, osjasid. Loomadest olid hulkraksed putukad ja kahepaiksed. Selgroogsetest olid kopskalad, vihtuimsed (neist said tõenäoliselt esimesed neljajalgsed), lõuakad, rüükalad, esimesed tõelised haid. Eesti oli sel ajal ekvaatoril delta alana. Kivimid Lõuna-Eestis (Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool). Ahja, Võhandu, Piusa jõe alad, kallaste paljandid. Väike nurk kagu-Eestis on karbonaatne (ülem-devon). Devonis on oluline ka savi
annaabi.ee 
