orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka ei arvata. Enamjaolt jäetakse välja ka kõiksugu vetikad ja piirdutakse ainult maismaataimedega ehk embrüofüütidega (Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad.
Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes. Vähesed suudavad elada mullapinnal või selle pindmistest kihtides. Mõned liigid on kohastunud eluks teistel taimedel. Osa üherakulisi rohevetiktaimede liike elab sümbiontidena teistes organismides. Rohevetikate süstemaatika on aegade jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Ka tänapäeval omab see mõiste mitmetasandilisust ja sellega kaasnevat mitmetähenduslikkust. Kõige laialdasemalt saab rohevetikaid lugeda koos maismaataimedega üheks monofüleetiliseks rühmaks. Selles kontekstis nimetatakse neid rohelisteks taimedeks. Kitsamates tähendustes võib rohevetikateks lugeda klorobionte (Chlorobionta), kui neist maha arvata maismaataimed. Kasutatud leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Riik_%28bioloogia%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Protistid http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_elustik http://et.wikipedia.org/wiki/Rohevetikad http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/? MIKROORGANISMID:PROTISTID
manner Pangea. See lagunes osadeks(200 milj. a tagasi), mis hakkasid aeglaselt liikuma oma praegustele kohtadele. 2. Lagunemise järel tekkisid Lauraasia( p.p) ja Gondvana (l.p.) Ennustatakse, et 50 miljoni aasta pärast Vahemeri kaob ära, kuna Aafrika liigub põhja poole. Ennustatakse ka Atlandi ookeani laienemist. Bioloogiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon on elu Koos maismaataimedega tulid areng Maal esimestest maismaale ka esimesed maismaa elusolenditest kuni inimeseni. loomad. Esimesed elusolendid ilmusid Esimesed maismaaloomad olid Maal umbes 3,7 4 miljardit kaladest arenenud neljajalgsed. aastat tagasi. Viimane suurim bioloogiline areng Kogu elu arenes tükk aega ainult oli inimese teke. vees. Esimesed organismid olid ainuraksed, kellest arenesid
Veesisesed lehed on enamasti õhukesed ja koosnevad vaid mõnest rakukihist. Nende epiderm sisaldab kloroplaste. Lehtedel võib leiduda erilisi vahendeid vee imamiseks -- hüdropoode, näiteks kõõluslehel (Sagittaria sagittifolia) või vesikuusel (Myriophyllum). Hüdropoodide rakkude kestad lasevad vett kergesti läbi, kuna kutiikula neil puudub. Ksüleem on veesisestes lehtedes vähearenenud, ujulehtedes seevastu võrreldavalt maismaataimedega. Ujulehtede alaküljel võib samuti leiduda hüdropoode, näiteks vesiroosiliste (Nymphaeaceae) sugukonnas. Veekogu kuivamise tagajärjel muutuvad paljude veetaimede lehed mesomorfsemateks, rakuvaheruumide maht väheneb, mesofüll diferentseerub ning ksüleem tugevneb. 6. ÕIS Õistaimede kõige iseloomulikumaks organiks on õis (flos). Kuna õie
Olulisel kohal merede madalvete toiduahelas, samuti varjepaigad elustikule (veealused metsad). Toidutaimedest näiteks lehtadru (Laminaria saccharina) sisaldab palju kilpnäärmele kasulikku joodi. Meil müügil nn merikapsa nime all. Sisaldavad mineraalaineid, kasutatakse väetisena (ka meil varem rannikualadel väetati põlde põisadruga). Rohevetikad Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes, kuid on ka mereveelisi või õhkkeskkonnas niisketel pindadel elavad liike. Rohevetikatel on olnud maismaataimedega ühine eellane, sest neil on roheliste taimedega samad fotosünteesivad pigmendid ning varuaineks on tärklis. Esineb nii üherakulisi, koloniaalseid vorme kui hulkrakseid organisme. Vajavad eluks päris palju valgust, seetõttu sügavas vees ei kasva. Olulisel kohal veekogude toiduahelas. Liigid spetsialiseerunud veekeemiale (happelisus, toitelisus). Vetikaid Eestis liigikaitse all ei ole, kuigi osa on kahtlemata haruldased. On olemas merekaitsealad.
annaabi.ee 
