ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast. Siluri meres leidus juba ka selgroogseid.Nad meenutasid väikeseid kalu, kuid neil puudus alalõug, seepärast nimetatakse neid lõuatuteks. Meres elas ka tõeliste kalade esivanemaid. Taimeriiki esindasid sel ajal põhiliselt vetikad.
Embrüonaalne areng kestab tavaliselt 4-5 kuud ja sõltub vee temperatuurist (Fishes of Estonia, 2003, 106). 1.5. Toitumine Noored jõeforellid toituvad putukatest ja muudest selgrootutest, näiteks krevettidest, kärbestest, ühepäevaliblikatest. Jõeforellide toidulaud on mitmekesine: vee-ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad ja sipelgad. Suuremad jõeforellid on aktiivsed röövloomad, kes söövad isegi maismaaloomi, nagu hiir, uruhiir ja linnupojad (http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout, 23.03.2012 ). 1.6. Mõõtmed Tema pikkus on tavaliselt 2535 cm, kaal 200500 g, harva kuni 2 kg, kuid 1974 püüti Tsehhoslovakkias 7,2 kg raskune jõeforell (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012). Tavaline absoluutne kehapikkus 25-35(40) cm ja mass o,15-0,5(0,8) kg. Mitmes jões on jõeforellid suhteliselt suuremad, võivad kasvada ka üle 50 cm pikaks ja kaaluda 2 kg ning rohkemgi
meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab korraga üles 1-e linnupoja ). Toiduotsinguil võib lennata pesast 3000km kaugusele. Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma.
Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast. Siluri meres leidus juba ka selgroogseid.Nad meenutasid väikeseid kalu, kuid neil puudus alalõug, seepärast nimetatakse neid lõuatuteks. Meres elas ka tõeliste kalade esivanemaid. Taimeriiki esindasid sel ajal põhiliselt vetikad. Mõned vetikad ja bakterid elasid juba ka maismaal, vee lähedal. Devon Alates sellest ajastust toimus elu areng mitte ainult meredes, vaid ka maismaal.
Samas ka säilitusaugud. Lisaks kalapüügile ja korilusele kasvatati mingil määral ka kõrvitsaid, pipart ja võib olla maapähkleid. Kodus võidi pidada laamasid. Palomas maahaudadega kalmistu. U 2000 eKr tuli Peruusse mais just maisipõllundus viis rannikuasukad väga komplekssete ühiskondade tekkimiseni. U 4000 eKr sai Peruu rannikupiirkonnas alguse Chilca asulakoht. Väike asula, inimesed elasid pisut maasse süvendatud majades. Söödi meremolluskeid ja kalu, kütiti pisut ka maismaaloomi. Kasvatati ube ja kõrvitsaid. Chilca jäeti maha u 2600 eKr. 62 Hilisem muistis Peruus on Huaca Prieta (u 25001800 eKr). Tegu paikse külaga ranniku põhjaosas; elanikke mitusada. Elati ühe või kahetoalistes, osaliselt maasse süvendatud majades; katus puidust v vaalaluudest. Osavad kangakudujad. Keraamika Ameerikas ligikaudu samaaegne kui varane maaviljelus. Vanimad leiud Lõuna-Ameerikast Ecuadorist, Kolumbiast, Panamast, Mehhikost.
annaabi.ee 
