1. What are the capitals of the 4 constituent countries? England- London; Northen Ireland- Belfast; Scotland- Edinburgh; Wales- Cardiff 2. Order the invaders in correct chronological order: Anglo-Saxons, Normans, Romans, Celts. Romans Anglusaxons , Norman 3. How did the Celts influence Britain? Language. Wars. Engand and Scotland eventually became 1 contry 4. How many people approximately speak English? Approximately 600 million 5. Who (which tribes) gave the base of the English language?Germanic tribes- Anglo-Saxons. 6. Describe Wales.- Wales is a mountainous country on the western side of Great Britain. The national game of Wales is Rugby. Flag- Red dragon on a green and white field. They have their own language Cymraeg ( Welsh) . Anthem- Land Of My Fathers. Official animal- Dragon. There used to be a lot of coalmines. 7. What are the symbols of the 4 constit...
ja Venemaa-ainelisteks. NM-i veergudel on enamasti valgustuslikud artiklid. NNM-s muutus valdavaks ajaloolis-teaduslik temaatika. Valgustajate meelest oli pärisorjus ebakristlik ja amoraalne, selle kaotamine tugevdaks riiki ja soodustaks rahavstiku kasvu, selle likvideerimine oleks ka mõisnikele endile majanduslikult kasulik. Teiste sotsiaalpoliitiliste küsimuste arutamine ja praktilised ettepanekud Kästileti maiskonna staatust ja vehekorra küsimust rüütelkonnaga. Hupel kirjutas veel luksusest. Käsitletakse sotsiaalset viletsust, Eesti- ja Liivimaa talupoegade näljahäda, kartulikasvatust, metsandust, viinapõletamist. Topograafilised, kiriku- ja kultuuriteemalised artiklid Kuna Kuramaast kirjutas Hupel oma topograafias vähe, siis ajakirjas käsitles ta ka seda. Ajakirjas käsitles ta ka Liivi- ja Eestimaa mõisate õigustest. Vaatleb hindade arengut aastatel
Oma positsioonide kindlustamiseks asusid rüütelkonnad 1720. aastatel koostama aadlimatrikleid. Ainult matrikliaadlisse kuulujad võisid saada eramõisa omanikuks. Neid mõisaomanikke, keda matriklisse ei võetud, nimetati landsasseniteks ehk maiskonnaks. Nende hulka kuulusid linnakodanikud ja immatrikuleerimata aadlikud. Rahvuselt olid nad peamiselt sakslased. Eestimaal jäi nende positsioon tunduvalt nõrgemaks kui Liivimaal, kus neil oli isegi oma maiskonna peamees. Landsassenite võitlus mõisa omandiõiguse üle vältas sadakond aastat. 1797. aastal võeti terve hulk aadlikest maiskonna liikmeid matriklisse vastu. 1829. aastast alates lubati Liivimaa kubermangus mõisaomanikuks saada kõigil aadlikel, Eestimaa kubermangule see ei laienenud. Bürgerite jaoks leidis vaidlusküsimus Liivimaal lõpliku lahenduse alles 1865. aastal, mil mõisa võis pidada iga kristliku usutunnistusega inimene, hoolimata seisuslikust kuuluvusest
Ka piiskop Scherhnoberg (?) oli edukas. 1428 otsustasid piiskopid kuuriasse saata delegatsiooni. Teele asusid ka linnade suurkaupmeeste pojad. Robin ja foogt Aschenberg tabas delegatsiooni, võttis kinni ja lasi uputada. Kaotus Liivimaa kirikule, aga oluline propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust. Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks. Ordu olukord halvenes. 1345 sai ordu lüüa Leedult. Samal ajal ordus arenes konflikt kahe maiskonna vahel: Vestfaal ja Reinimaa. Liivi ordus enamjaolt Vestfaalist, Preisist aga Reinimaalt. Juhtkond seega Reinimaalt. 1438 kinnitas kõrgmeister Reinimaalase uueks Liivi ordumeistri ja puhkes peaaegu kodusõda. 1430. aastail ordu nõrk, mindi kokkuleppele piiskopiga. Tehti Valga föderatsioon 1435 – tüliküsimused lahendatakse rahulikul teel. Austati teineteise privileege ja tunnustati Riia kapiitli augustiinlust.
Konflikt puhkes, sest Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogti Notlebeniti. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Overbergi. Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus reinimaalaste toetus. 1441. aastal anti välja määrused, mis fikseerisid Liivimaal kahe maiskonna olemasolu ja ordu tähtsamate ametite võrdse jaotamise nende vahel, kuid tegleikult sellest kinni pidada ei suudetud. Maiskondlik printsiip järk-järgult kadus. Peapiiskopi, Riia linna ja Saksa ordu konflikti areng- Paavst tühistas Bonifatius IX otsused Riia toomkapiitli kohta. Peapiiskop suri ning uus Riia peapiiskop saavutas kõigile toomkapiitli liikmetele õiguse tagasi pöörduda Augistinuse reegli juurde. Ordu pidi leppima, et toomkapiitel jääb augustiinliku reegli juurde
annaabi.ee 
