iga aasta. Alguses toimusid treeningud oktoobrikuus. Butokukai oli iseseisev organisatsioon, kuid selle president oli suguluses Jaapani keisriga, esimees oli Kyto lääni maavalitseja ja asepresident oli Heian Jingu ülempreester. Igale maavalitsejale pakuti presidendikohta oma lääni haruorganisatsioonis. See tähendab, et mitmed ametiisikud olid asjaga seotud. 1889 valmis plaanikohaselt Butokuden. Samaaegselt viidi treeningupäevad vana Jaapani traditsiooni kohaselt maikuusse. Treeningud mai alguses jätkuvad ka tänapäeval, kuigi Butokukai ise lakkas olemast 1946.a. Samaaegselt hakkas Butokukai välja jagama Seirensho diplomeid (diplom, et see isik on tublisti treeninud) 515 tublile Budoõpilasele, et innustada nende Budtegevust. 1902.a. hakkas Butokukai kasutama Hanshi ja Kyshi tiitleid. Need, kes said Hanshitiitli, said Butokukailt elu lõpuni pensioni 25 yeni aastas. 1934.a. võeti kasutusele ka Renshi (väljaõpetatud) tiitel.
pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja EE 14) Lepikul sündis 1961.a. tütar Aino kes omandas juristihariduse ja abiellus Jorma von Wireniga kellega nad moodustasid pere koos enda kahe lapsega. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Wirenide kodukohaks Tallinn ja Aino astus tööle Välisministeeriumisse. (Koeru) Hiljem käisid Lepikud Koerus sageli kuigi nende elukohaks jäi endiselt Stockholm.(Koeru) Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru külastuse katkestas aga surm Tallinnas, Mustamäe haiglas.(Koeru) Tema luulet on ilmunud rootsi, soome, inglise, itaalia, karjala, leedu, läti, prantsuse, saksa, ungari ja vene keeles. (Geni) 2 KALJU LEPIK ,,ÖÖTÜDRUK" Valisin just selle luulekogu kuna mu isa soovitas seda mulle ja kuna tean ,et isa pakub mulle lugeda ainult parimaid teoseid siis olingi kohe nõus. Esmamuljed seda luulekogu lugedes on müstilised
säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Niisuguste lastide hulka kuuluvad liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Ookeanikaubanduses veetakse aastas meritsi umbes 75 mln t kiiresti riknevaid laste. 1/3 kiiresti riknevatest lastidest veetakse liinilaevadega konteinerites, 2/3 külmlastilaevadega. Kiiresti riknevate lastide vedu on sesoonne ja sõltub puuviljade valmimise ajast. Veo kõrgeperiood langed jaanuari- ja maikuusse, kui lõunapoolkeral, mis annab suurema osa maailma puuviljasaagist, on küpsemise ja saagi koristamise aeg. Kiiresti riknevate lastide riknemisel on kaks põhjust. Esiteks, need lastid sisaldavad suurel hulgal vett, milles on lahustunud mikroorganismide poolt kergesti omastatavad orgaanilised ained, seepärast arenevad sellistes lastides aktiivselt bakterid ja hallitus. Teiseks, kiiresti riknevates lastides toimuvad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid, mille tagajärjel muutub nende
sõber : `sõpru : `sõpra/sid Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiilivarjundiga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid). Sisseütlev kääne Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b. sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c. sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka d. isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minu ettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e. harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne
nali : `nalju ~ `nalja/sid sõber : `sõpru ~ `sõpra/sid Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiilivarjundiga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid). Sisseütlev kääne Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c) sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka: d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne
Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nen¬del sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljen¬datakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c) sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka: d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suu¬natud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse.