spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuud · Töö on edenenud hästi ja eelmisi ehitajaid EI lastud lahti halva töö pärast · Spordihoonesse tuleb 3 harjutussaali, jõusaal, korvpalliväljakud, saunad ja kohvik · Suuremate võistluste korral lastakse ülemiselt korruselt alla tribüünid · Jah, keemiaklassist jääb kaunis vaade spordihoone sisemusse · Ujulat ei tulnud uude hoonesse, kuna Jõhvis juba 1 ujula on ja linnal pole raha
· Sisebasseinides hautamiskastidest koorunud poegade arvu võib täpselt hinnata enne nende üleviimist poegadetiikidesse · Tiikides on emaste viljakus hinnatav kaudselt: üks emane jõevähk tiigipinna m2 või üks emane signaalvähk 2-3 tiigipinna m2 kohta annab poegade tiheduseks 60-80 tk/ m2 Marja hautamine Viljastamata mari ja võõra vähiliigi poolt viljastatud mari võib olla emase vähi sabajalgade küljes detsembri lõpuni (2-3 kuud), kuid eraldub enne maikuud (6-7 kuud). Hautamisaegset agressiivsust võib vähendada pidades emased eraldi, millega marja kadu on väiksem. Liiga väikestes varjepaikades või sektsioonides peetud emaste vähkide marjakadu võib suureneda. Jõevähi mari vajab koorumiseni arenemiseks ligikaudu 1300-1900 kraadpäeva (päevaste keskmiste veetemperatuuride summa), seejuures looduslikes temperatuurioludes keskmiselt 1500 kraadpäeva ja soojas hautamisel 1300 kraadpäeva.
Viha tegemisel peeti parajaks sellist kimpu, mis parajasti pihku ära mahub. Valmis vihad riputati paarikaupa kokku seotult kuivama. Koht pidi olema hästi tuulduv, kuid varjuline. Laialdaselt tuntud tavaks oli suurte kaseokste või sagedamini isegi kaselatvade või noorte kaskede tuppatoomine suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kevadel tuppatoodud noorte lehtedega suurtel kaseokstel või noortel kaskedel oli olemas oma nimetuski meiud. Saaremaal nimetati nende järgi koguni maikuud meiukuuks. Puude okste seas, mida vanarahvas kasutas, olid kaseokste järel sageduselt teisel kohal kuuseoksad. Okstest valiti välja võimalikult pikad ja vibalikud oksad ning aeti need ladvapoolt alates lõhki. Niisugused valmis vitsad käänati võrusse ja sellisel kujul võisid nad kuni tarvitamiseni seista kasvõi mitu aastat. Kuusevitstega vitsutati puuanumaid. Neid vajati talu majapidamises väga suurel hulgal. Kuusevitsu peeti näiteks soolavee nõude peal vastupidavamaks kui raudvitsu
vanaisa eluajal, seepärast andsid nad trooni temale, otsutasid väärilist austust oma emale ning otsustasid hakata elama omaette ja asutada linna sinna, kus möödus nende lapsepõlv. Kui vennad tahtsid linna ehitada, puhkes nende vahel kohe tüli selle asukoha pärast. Tüli käigus tappis Romulus Remuse ja jätkas linna ehitamist. Üldiselt peetakse linna asutamise päevaks üheteistkümnendat päeva enne maikuud. Seda päeva pühitsevad roomlased ja peavad seda isamaa sünnipäevaks. Rajanud linna, moodustas Romulus kõigepealt sõjaväe kõigist neist meestest, kes olid võimelised relva kandma, ja jaotas selle väeüksusteks. Igas üksuses oli kolm tuhat jalameest ja kolmsada ratsanikku. Seda kutsuti leegioniks, kuna sellesse valiti kõige sõjakamad kodanikud. Ülejäänud moodustasid rahva, keda nimetati pouluseks. Sada parimat kodanikku valiti välja nõuandjateks ja nimetati patriitsideks,
sadamas, kui Inglise sõjalaeva madrused tegid hommikvõimlemist diksiländorkestri saatel, mida sattusid kuulma noored muusikaõppurid eesotsas tulevase džässikuulsuse Eugen Malmsteniga. 62 Nii on ka siis fikseeritud, et esimene Soomes elavas esituses kõlanud džässilugu oli W. Donaldsoni “Yes Sir, That´s my Baby!” (Jalkanen 1989: 33). Tõeliseks džässiajastu alguseks Soomes tuleb soomlaste endi hinnangul pidada 1926. aasta maikuud, kui Helsingi sadamasse saabus ookeanilainer Andania, millel esinenud chicago- stiili džässbändis mängis saksofoni ameerikasoomlane Tommy Wilfred Tuomikoski. See orkester jäi kogu suveks mängima Helsingi restorani Ooperakellari (praegune Rootsi Teater) ülemisse saali. Nagu soomlased ise kinnitavad, ei ole selle sündmuse tähtsust nende džässi arengule võimalik üle hinnata; sellest sai tõeline kool Soome džässmuusikuile. Seda sõna
annaabi.ee 
