Jaak annab Juhanile sigari, läheb majja laupäeva õhtul istub Jüri (Arvi Hallik) aidatrepil, poeg Juhan istub tema kõrval redelil ja ärgitab isa peremehele vastu hakkama Mimm tormab maja poole, seelik üles keeratud vöö vahele, Jüri kommenteerib nähtut Juhanile Jüri ja Juhan lähevad minema, Maie, viht kaenlas, tuleb peremeest sauna kutsuma. Jaak tuleb majast, tema järel Mimm, kibu käes, tõmbab Maielt viha enda kätte, läheb koos Jaaguga sauna, Maie lööb pahaselt käega, läheb aita õuele tulevad Maret ja Seeliohw, jätkab juttu talumajandusest, läheb üle kosimisele, Maret vastab tõrjuvalt, läheb majja Seeliohw jääb maha lamama, aidast väljub Maie, õuele hiilib Ants, väljub vargsi väravast, Maie ei lase teda küla peale, vaid tirib aita õhtupalvele väravast tuleb Emsi (Juta Tints), istub redelile, unistab linnaelust, Seeliohwist ning kaob aita.
on. Villu ei vastanud, ta lükkas ukse kinni ja läks pimedasse nurka, kus keegi teda ei näinud. Ta teadis väga hästi kus naisterahvaste toad on ja arvas, et ka Maie võib seal olla. Ta tundis ära Maie hääle kellegi teise naisterahvaga rääkimas, see oli Viljandi komtuuri vennatütar. Nad arutasid sellest, et miks Maie Adelheidi venda ei armasta, põhjuseks toodi välja see, et kuidas saab üks naine armastada meest, kes ta röövib ja temalt armastust tahab. Nüüd päris Adelheid Maielt mehe kohta, keda ta armastab. Maie ei tahtnud kuidagi moodi öelda, aga kuidagi tuli see ikkagi välja, et ta Villut armastab. Samuti meeldis Villu väga ka Adelheidile. Ühtäkki kuulis Villu tuppa tulevat meeshäält, see oli noor rüütel Herike. Herikese õde jättis nad Maiega kahekesti, ta tahtis Maielt musi saada, kuid Maie väänles ikka vastu, järsku kukkus ta uimaselt Villu rusika jõul põrandale. Villu võttis Maie kaasa ja üritasid mõisast põgeneda.
Andres sai ümbruskonna tugevamaiks. *Kord ahtis Pearu jälle vett paisutada, seekord Jõessaares. Noor Andres läks Pearuga rääkima ja ütles, et pool kraavi on nende raha eest kaevatud ja et sealt peab vesi jooksma. Nii siis lõhkus noor Andres poolelt kraavilt tammi eest ja varst läks ka teine pool vooluga kaasa.*Indrek läks linna kooli- vähemalt tahtis minna, kuigi Hundipalu Tiit arvas teda juba küllalt vanaks ja kasris, et teda kooli vastu ei võeta. Raha sai ta kirjuta abilisetl Maielt, kellel ta aitas kirju kirjutada. Maie andis talle 100 rublat ja tal oli endal ka raha kogutud, kodust sai ta umbes 50 rubla.*Noor Andres läks kroonu, kun sel aastal oli mehi vähe. Lahkumiseks tehti korralik pidu, mis kesti öö läbi. Kui vana Andres läks noort Andrest vallamajja viima, ütles vana noorele, et tee tööd, siis tuleb armstus. Noor vastas vanale, et tööd tegid sina ja minu emagi ega muidu ta poleks ju surnud, kuid armastust ei tulnud
noort Andrest. Sellest aga vana Andres ei teadnud. Ka noor Andres, nagu teised lapsed nähes isa tööd ja vaeva Vargamäel, ei tahtnud eriti Vargamäele jääda, kuigi isa Andres teda üritab veenda selles, et ehk ta pääseb kroonust või tuleb pärast tagasi. Indrek tahab minna linna õppima, kirjutaja juurest ära. Isa Andres on jahmunud, kuid lõpuks saab Inderk isalt natukene võlgu ja lisab selle raha sellele rahale mis tal juba on, mille talle andis vanatüdruk Maielt, kes teda suudles. Maie ei tahtnud, et keegi sellest teada saaks, kuid ta hoolis Indrekust ja andis talle raha, et too saaks linna õppima minna. Ristiisa Hundipalu Tiit andis ka raha kooli jaoks. Indrek oli rõõmus, et lõpuks siiski saab minna. Noore Andrese lahkumise päeval oli suur pidu, ta kurvastas väga isa, kui tegi talle selgeks, et ta ei tule ja ei taha tulla isa kodusse tagasi. Pearu ja Andres koos kõrtsis ning Pearu rääkis Andresele noore Andrese ähvardustest. Koju jõudes
Ants jäi karjas magama ning sai isalt vitsa selle eest. Ants oli ka Vargamäel parim konnapüüdja. Konnadega püüti vähke. Vahest tuli kirjutaja koos Indrekuga Vargamäele vähke püüdma. XXXIX Andres pidi sügisel kroonu minema ja oli viimast suve kodus. Lõhkus Pearu tammi ära ning seepeale ei julgenud too enam väga midagi teha. Poeg oli isast kangem. Noort Andrest ei huvita Vargamäe ning isa on selles pettunud. Indrek läks linna kooli, käis isalt raha laenamas ning enamuse sai Maielt, aga sellest ei tohtinud keegi teada. Enne äraminekut käis ristiisa teele saatmas. Valmistati ette üht- teist, mida linna kaasa panna ning noor Andres saatis venna vaksalisse. Andres saadetakse kroonu, ärasaatmiseks korraldatakse pidu. Isa viib poja vallamaja ette, poeg arvab, et ei tule Vargamäele tagasi.
nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib, kas on mõtet järge puhastada(517-523) XXXIX (525-554) Andres lõhub viisakalt Pearu tammi ära ning ei ütle, kas kroonust vabanedes tuleb tagasi (523-530). Indrek teatas soovist linnakooli minna, palus laevu( osa raha sai Maielt kirjade kirjutamise eest (531-536). Indrek lahkub, ka Tiit soovib edu (537-543). Andrese ära saatmise pidu. Andres ütles, et ei armasta Vargamäge ning ehk tagasi ei tulegi(543-550). Andres viidud, läheb vana Andres kõrtsist läbi, ta on tüdinenud Pearu vingerpussidest. Andres mõtlev uuesti noore Andrese sõnade üle (öösel) ning uuesti magama minnes näeb, et ka Mari on nutnud. Andres Paas-töötegemisvõimeline, kiire sammuga, ostis Väljamäe (metsakandi), suur kavatseja ja
nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib, kas on mõtet järge puhastada(517-523) XXXIX (525-554) Andres lõhub viisakalt Pearu tammi ära ning ei ütle, kas kroonust vabanedes tuleb tagasi (523-530). Indrek teatas soovist linnakooli minna, palus laevu( osa raha sai Maielt kirjade kirjutamise eest (531-536). Indrek lahkub, ka Tiit soovib edu (537-543). Andrese ära saatmise pidu. Andres ütles, et ei armasta Vargamäge ning ehk tagasi ei tulegi(543-550). Andres viidud, läheb vana Andres kõrtsist läbi, ta on tüdinenud Pearu vingerpussidest. Andres mõtlev uuesti noore Andrese sõnade üle (öösel) ning uuesti magama minnes näeb, et ka Mari on nutnud. Andres Paas-töötegemisvõimeline, kiire sammuga, ostis Väljamäe (metsakandi), suur kavatseja ja
" hüüdis direktor. ,,Ja meie kaks lolli uskusime vana naist! Vana naist ei tohi kunagi uskuda, mitte kunagi. Oleks ta veel mõni aasta vanem, siis poleks ta meile seda viitki rubla saatnud. Nüüd saime vähemalt sellegi kätte. Ja et oleks kindel, siis kirjutame ta kohe raamatusse. Raamat pole naine, tema ei valeta. Pane sinna tõde sisse ja võta pärast nagu kulda. Iseasi, kui valetad raamatusse, siis valetab ka raamat. Ja kuis on selle naise nimi? Mai? Noh, siis kirjutamegi raamatusse: Maielt saadud viis rubla, et oleks täieline tõde." Nõnda rääkis direktor kirjutades. Ja kui ta oli Indrekule näidanud, et Maie viis rubla tõepoolest sisse kirjutatud, jätkas ta: ,,Ja nüüd siis mõtleme, kas härra Maurus paneb oma kooli kinni või astute teie koolist välja. Sest härra Maurus peaks oma kooli kinni panema, kui iga õpilane tooks talle ainult viis rubla. Maurusel ei ole raha, temal ei ole midagi. See majagi pole tema oma, vaid tütre-ema pärandus.
annaabi.ee 
