Mehhiko köök Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi
kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima, vulkaanid, järved ja troopilised metsad. Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Mehhiko köök on segu maiade, asteekide, indiaanlaste ja hispaanlaste köökidest. TOIDUKULTUURI JUURED Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Hispaania vallutajad
elemente. Temperamentsete ja lõbusate mehhiklaste iseloomujooned kajastuvad ka nende toitudes, mis on kulinaarse naudingu ammendamatuks allikaks. Mehhiko kokakunsti väljakujunemine on kestnud palju sajandeid. Aja jooksu on välja kujunenud omalaadne, teistest kergesti eristatav ja oma riiki esindav mitmekesine kulinaarne traditsioon. 1.4 Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad, kalkun, kala ja mereannid
aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19.
eurooplastel, maia matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maiad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. (Maajade…) 5 Mida nad kasvatasid. Maiad kasvatasid toiduks peamiselt maisi. Peale maisi kasvatasid maiad veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Just maiadelt tõigi Cortez 16. Sajandil kakaooad ja šokolaadi valmistamise oskuse Euroopasse. Maiade jaoks olid kakaooad väärtuslikud ja neid kasutati rahana. (Maajade…) Maiade alistamine. Maiad, nagu kõik põldu harivad rahvad olid rahuarmastavad ega tahtnud sõdida, kuid just sõda sai neile saatuslikuks - Maia kultuuri kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad. Nende kultuur jäi püsima ainult Yucatani poolsaarel. Seal sulasid vallutajad
arsenal, artisokk, banaan, fakiir, haarem, hasis, kaabel (algtähendus `puri'), keemia, kohv, koraan, lauto, madrats, magasin, manna, moka (linnanimi Moka), riis `paberi mõõtühik', safran, siirup, sohva, sultan, taara, talk, tambu(u)r, tariif, tass jt. Hispaanialähtesi sõnu eesti keeles: karamell, mandariin `üks puuvilju', paraad, plaatina, sigar (hisp keelde tulnud maiadelt), sokolaad (hisp keelde tulnud asteekidelt), vanill jt. Prantsuselähtesi sõnu: ateljee, briljant, hasart, kompliment, odekolonn, paraad, parfüüm, parkett, puljong, restoran, sarm jt. Itaalialähtesi sõnu: karussell, kassa, kastan, klarnet, kompass, kontor, kuppel, pass, püstol, rakett, salat, salong, tapeet, tasku, valuuta jt. Heebrealähtesi sõnu: aamen, messias, sahkerdama. Türgilähtesi sõnu: kaaviar, kaftan, kiosk.
annaabi.ee 
