Terminalid: reisiterminal naftaterminal 2 autoterminali ro-ro terminal üldkaupadeterminal puiduterminal 2 metalliterminali puidugraanuli terminal turbaterminal biodiisli terminal Ladustamisvõimalused: Laopinnad: ca 15 000 m² Laoplatsid: ca 500 000 m² Mahutipark vedellasti ladustamiseks: ca 357 900 m³ 4 Paldiski Lõunasadama Tööstuspark Paldiski Lõunasadam asub Tallinnast umbes 50 km lääne suunas ning on AS-le Tallinna Sadam kuuluvast viiest sadamast suuruselt kolmas. Sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele.
miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Näiteks Prestige’i tankeriõnnetus tappis 300 000 merelindu ja kahjustas Hispaania ranniku turismi. Prestige tankeris oli Ventspilsi sadamas tangitud Vene nafta. Venemaa naabrus ning olemasolev arenenud infrastruktuur pakuvad Eestile suurepäraseid võimalusi naftasaaduste transiidiks Ida-Euroopast Lääne Euroopasse, Ameerikasse ja Aasiasse. Tallinna Sadamas tegutsevate naftaoperaatorite mahutipark moodustab ca 2,0 mln m3. Eestis käideldakse naftasaadusi Muuga sadamas, Paldiski lõunasadamas ja Paljassaare sadamas. Naftasaaduste transiit on koondunud peamiselt Muuga sadamasse, kus on kolm suurt vedellasti ladustamisega ja ümberlaadimisega tegelevat terminali. Neste Eesti tegeleb vedelkütuse ja määrdeõlide jae- ning hulgimüügiga, Nynas bituumeni, bituumenõlide ja bituumenemulsiooni impordi- ja turustamisega. Töötlemine 1
Suurim laeva laius 48 m 6 Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal Ladustamisvõimalused: Laopinnad: 151 000 m² Laoplatsid: 670 000 m² Külmlaod: 11 500 m² Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 1 550 150 m³ Elevaator: 300 000 t 7 Vaade Muuga sadamale 8 1.3 Paljassaare sadam Paljassaare sadam on kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas.
Sadama merekanali telg on tähistatud liitsihiga. Sadama basseini sildumisvesi on kaitstud avamere lainetuse eest, välja arvatud kõrge veeseisu korral WNW N tuulega. Sadama merekanali pikkus on 2225 meetrit, laius 70 meetrit ning maksimaalne sügavus on 10 meetrit. Sadama akvatooriumis asuva manööverdusala diameeter on 280 meetrit ja selle maksimaalne sügavus on 10,2 meetrit. Kunda sadamas on 6000 m² kaetud laoruumi, 52 000m³ mahutipark samuti lahtiseid laoplatse. Kunda sadamas on neli kaid: Kai nr. Nimetus Kai pikkus Veesügavus 1. Abikai 34 m 7,5 m 2. Laadimiskai 172 m 9,3 m 3. Laadimiskai 35 m 8m 4. Laadimiskai 103 m 8,2 m Esimese kai ääres asub Kunda sadama puksiir ,,Kunda" (võimsus 1820 kW) Sadamas silduvate laevade suurimad mõõtmed kaide lõikes: Kair nr. Laeva Laeva laius Laeva süvis
· viljaterminal · teraseterminal · söeterminal Ladustamisvõimaluse · Laopinnad: 151 000 m² · Laoplatsid: 670 000 m² · Külmlaod: 11 500 m² · Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 1 100 000 m³ · Elevaator: 300 000 t Terminalveod Terminalveod toimuvad läbi terminalide. Terminalide tähtsus on oluliselt tõusnud. Põhjus on erinevate logistiliste tegevuste integreerumises. Terminale liigitatakse kõige üldisemalt universaal- ja spetsialiseeritud terminalideks. Tüüpiline terminal hõlmab ladusid ja laoplatse, erinevate kaupade säilitamiseks ja töötlemiseks. Oluliselt on suurenenud
seoses raketikütusega praktiliselt ei eksisteeri. - Sõjaväge teenindav autopark, mis koosnes 12 boksist ning garaazidest, asus samuti saare põhja-osas. Naftareostust pinnasest ei leitud, küll aga tuli välja kümnete tonnide viisi muud prahti. - Saare põhjaosas asuv elektrijaam, mis varustas elektriga sõjaväelinnakut ning majakat tekitas pinnasesse suurejoonelise naftareostuse. Hoone kõrval oli liiva sisse kaevatud järjekordne mahutipark. Tänapäevaks on välja kaevatud ning puhastatud 1000 m3 pinnast. - Sõjaväelinnaku diislijaama ümbritsev pinnas on raskelt reostatud naftasaadustega, kuni 2 m sügavuseni. Kokku umbes 600 m3 läbiimbunud pinnast. Kaevandamine Maardlaid rajati ennaktempos, mis oli vajalik Leningeradi varustamiseks energia ja põlevkivigaasiga. Kaevandamine oli väga halvasti organiseeritud, peamisteks probleemideks oli suurte kadudega kaevandamine ning kõrvalsaaduste kasutamata jätmine
annaabi.ee 
