kaks kihti mastiksit, lastes esimesel kihil kuivada 2 h ja teisel kihil 6 h. Põrandpind tuleb isoleerida täielikult. Osalisest isoleerimisest ei ole kasu, kuna vesi valgub plaatide all edasi kogu põrandapinna ulatuses. Enne plaatide paigaldamist kontrolli hoolikalt, et põrandale poleks jäänud õhukesi, läbikumavaid kohti, mis vajaksid tihendamist. Plaatide kinnitamiseks sobivad Kiilto Pro Fix või Ultra Fix elastne plaadisegu, mis talub hästi ka põrandaküttest tingitud materjalide mahumuutusi. Puhtus on pool elu Pesuruumi kasutatakse ja dushi all käiakse päeviti. Pesuvees sisalduv rasv, sampoon ja mustus kihistub põrandale ja seintele ning vajab eemaldamist. Kivi- ja plaatpindadele, eriti aga plaatide vuukidesse kipub jääma mustust, millest veega loputades lahti ei saa. Paakunud mustuse eemaldamiseks plaaditud pinnalt ja vuukidest sobib Kiilto Clean. Plaaditud pindu on kergem hooldada kui käsitled pinna Kiilto Seal vuugitugevdusvahendiga, mis moodustab pinnale kaitsekihi
tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit). Täiteained on suure disperssusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu (baariumsulfaat). Kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Kilemoodustajad suurendavad vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik, polüuretaan). Tehisvaigud (kõrgmolekulaarsed) on puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid on lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad peale kantavateks ja laialivalguvateks. Vedeldid on lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vaid lihtsalt vedeldavad töösegusid
Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis. Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi: · deformatsioonivuugid · armeerimine Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad. Deformatsioonivuukide paiknemine Kindlaid üheseid juhiseid ei saa anda
Selle keemilise tüve moodustavad kaltsiumhüdrosilikaadid. Autoklaavimisest tingitult erineb poorbetooni keemiline struktuur tavalisest betoonist, kuna autoklaavis lubi ja peeneks jahvatatud liiv reageerivad keemiliselt teineteisega. Reaktsiooni tulemusel tekivad kaltsiumhüdrosilikaadid, mis mõjutavad soodsalt survetugevust, mahu püsivust ja vee liikumistakistust. Mahumuutused Nagu kõigis betoonides, võime täheldada ka autoklaavses poorbetoonis niiskuse muutumisest tingitud mahumuutusi. Poorbetooni mahukahanemise suuruseks on vähem kui 0,3 (0,3 mm/m), kui niiskussisaldus langeb veega küllastatud olekust (~60%) tasakaalustunud niiskuseni (4-6 %), kus siseruumide suhteline õhuniiskus on ~43%. Reaalsetes konstruktsioonides, nagu plokksein, võib mahukahanemise arvutamisel kasutada väärtust 0,2 (0,2 mm/m). Tuleb arvestada ka seda, et poorbetooni mahukahanemine on märgatavalt suurem, kui konstruktsiooni niiskussisaldus langeb alla 3%. Seepärast tuleks vältida
2. Raskelt põlevad, 3. Põlevad (combustible) on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud 1.5.3.17.Termiline püsivus. Materjali võimet purunemata taluda vahelduvaid temperatuurimuutusi nimetatakse termiliseks püsivuseks. 1.5.3.18.Mahupüsivus Soundness Mahupüsivus on materjali omadus säilitada peale valmistamist ekspluatatsiooni tingimustes oma geomeetriline kuju ja ruumala ning mitte praguneda tema sees toimuvate reaktsioonide või pingete tõttu Mahumuutusi põhjustavad: · temperatuuri muutumine · niiskuse muutumine · ja ka materjalis toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid 1.5.3.19.Peenus (disperssus) Fineness. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi 1.5.3.19.1.Eripind Specific surface Eripinnaks nimetatakse pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Sageli cm2/g; cm2/cm3 ka m2/kg.
Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus. Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained- Pigmendid- nende sisaldusest oleneb viimistlusmaterjali ja ta sideainete kaitse UV-kiirguse eest. Kilemoodustajad- viimistlusvahedite osa, et suurendada vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, sellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik). Tehisvaigud e kõrgmolekulaarsed vaigud- puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid- lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad pealekantavateka ja laialivalguvateks. Vedeldid- lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vedeldavad vaid töösegusid. On
95...195mmlaudade paksus = 18, 21, 28või 33mmLaudis lüüakse laagidele, milleks kasutatakse 40...70 mm paksuseid latte või laudu. 21 mm paksustel laudadel laagide on samm 400 mm, 28 mm vastavalt 600 mm. Laagide alumine pool peab olema antiseptitud. 71 Põrandalaudis jäetakse seinast ca 10 mm kaugusele võimaldamaks temperatuurist ja niiskusest põhjustatavaid mahumuutusi. Vuuk kaetakse põrandaliistuga. Lauad kinnitatakse laagidele naeltega punni kannast ( vt joonist) või pealt süvistatud pesast, mis hiljem kattekorgiga suletakse. 72 Parkettpõrandad. Olenevalt elemendi suurusest jagunevad: * tükkparkett,kilpparkett, laudparkett Tükkparkett. Parketilaukesed on valmistatud tamme, saare, kase, männi, pöögi või mõnest muust väärispuidust. Laukeste paksus on 12..
annaabi.ee 
