paiknevuse karakteristikud - väljendavad antud tunnuse mingit keskmist väärtust, mille ümber tunnuse väärtused paiknevad. II hajuvuse karakteristikud - iseloomustavad tunnuse väärtuse hajuvust s.t kas väärtused erinevad üksteisest vähe või palju. Keskmised e. paiknevuse karakteristikud. Keskmised jagunevad a) asendikeskmised ( mediaan, mood) - sõltuvad elementide asendist variatsioonreas, b) mahukeskmised (keskväärtus, kaalutud aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED Mediaan variatsioonrea keskmine liige. Tähis Me. Kui liikmeid on paaritu arv, siis keskmine liige. Kui liikmeid on paaris arv, siis kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine. Suure kogumi korral on mediaaniks statistiliste andmete 50% punkt.
STATISTIKA KESKMISED · Kogumit ühe arvuga iseloomustavad üldistavad näitarvud, mis edastavad informatsiooni kogumisse kuuluva tunnuse väärtuste taseme kohta. · Mahukeskmised sõltuvad statistilise rea mahust. Rea maht ei ole otseselt rea liikmete arv. Ritta kuuluvate elementide väärtuste summa. Reageerivad igale muutusele, väga tundlikud. Mahukeskmised: aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine ja teised astmekeskmised, kronoloogiline keskmine. · Asendi ehk struktuurikeskmised kuuluvad keskmised mis ei reageeri igale muutusele elementide väärtuste osas. Oluline on struktuur. Asendi ehk struktuurikeskmised: mood, mediaan, kvartiilid, pentiilid, sekstiilid, oktiilid (teoorias), detsiilid protsentiilid. · Harmooniline keskmine on mitmese tähendusega
Ordinaalskaala =/≠ ; Intervallskaala =/≠ ; ; +/− Suhteskaala =/≠ ; ; +/− ; ×/÷ 2 Ühe tunnuse analüüs 2.1 Kvantiilid - kirjuta välja kvartiilide 1,2 ja 3 väärtused Kvantiilid on korrastatud statistilise rea liikmed, mis jagavad rea n-ks võrdse liikmete arvuga osaks. Nt kvartiilid on 25%, 50% ja 75%. 2.2 Millised on keskmised Mahukeskmised: Aritmeetiline kekmine Harmooniline keskmine Astmekeskmine Geomeetriline keskmine Asendikeskmised: 3 / 10 Mood Mediaan Kvantiilid 2.3 Millised on variatsiooninäitarvud Variatsiooniulatus Keskmine lineaarhälve Dispersioon Standardhälve Kvartiilhälve 2.4 Mis on mood? Mood on kõige sagedamini esinev väärtus. 2.5 Mis on mediaan?
4) Keskmine peab olema lihtsalt ja kergesti arvutatav 5) Keskmine ei tohi eriti palju uutuda, kui ta leitakse mitte kõikse , vaid väljavõttelise vaatluse andmete alusel.( tähtis väljavõttelise vaatluse seisukohalt) 6) Keskmisega peabolema lihtne sooritada algebralisi tehtied. Üldkogumi keskmine peaks olema kergesti leitav osakogumi keskmiste kaudu. Nendele omadustele vastab kõige paremini aritmeetiline keskmine. Keksmised jagunevad mahukeskmised ja asendkeskmised. Mahukeskmised on rea liikmete individuaalväärtuste summa : a. ARTIMEETILINE KESKMINE b. HARMOONILINE c. GEOMEETRILINE d. RUUTKESKMINE e. KRONOLOOGILINE Asendkeskmised reageerivad ainult sellistele muutustele rea üksikliikmete väärtuses, millega kaasneb olulisis nihkeid ka rea struktuuris. MOOD MEDIAAN KVARTIIL, DESTSIIL JA TSENTRIIL 11
Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine jt. i ( n + 1) ( Qi ) = 4 Asendi- ehk struktuurikeskmised mediaan, mood, kvantiilid (kvartiilid, detsiilid jt) Mood kõige sagedamini esinev liige kogumis Kvartiilid jagavad kogumi neljaks võrdseks osaks, detsiilid 10-ks. Hajuvuskarakteristikud jagunevad: Absoluutsed variatsiooninäitarvud variatsiooniamplituud, keskmine lineaarhälve, dispersioon, standardhälve jt
Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga. Kui see võrduks ühega, siis oleksid kõik eksponentkeskmise väärtused võrdsed neile vastava rea liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi. Kui võrduks nulliga, siis võrduksid kõik eksponentkeskmised kõige esimese eksponentkeskmise hinnatud väärtusega ning rida tasanduks horisontaalseks sirgeks. Peamised mahukeskmised on järgmised: 1) aritmeetiline keskmine ; 2) harmooniline keskmine ; 3) geomeetriline keskmine; 4) ruutkeskmine ja teised astmekeskmised; 5) kronoloogiline keskmine. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtustest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mis tahes liikme väärtuses. Üldjuhul on ühe ja sama rea erinevad keskmised erinevate väärtustega, kuid väärtused (kui nad
11. Kaupade koodid on nimiskaalas. 12. Kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta, on valim 13. Väljavõttelise vaatluse korral vaadeldakse valimit. 14. Kas on õige väide "Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel" tõsi 15. Ankeetküsitluse korral põhjustab halvasti sõnastatud küsimus süstemaatilise vea. Statistilise kogumi keskmised - Test 2 1. Määra ära, millised keskmised on asendikeskmised ja millised mahukeskmised a. 1. Kvartiil - asendikeskmine b. Mood - asendikeskmine c. geomeetriline keskmine - mahukeskmine d. mediaan - asendikeskmine e. aritmeetiline keskmine mahukeskmine 2. Kõige tüüpilisem väärtus arvukogumis on selle arvukogumi mood 3. Kui arvukogumi aritmeetiline keskmine on väiksem kui mediaan, siis (Vali üks) a. d. esinevad üksikud ekstremaalselt väikesed väärtused 4
DISPERSIOONANALÜÜS ÜL ei tule Kindlasti on teooria küsimused mida rühadesisene ja rühmadevaheline dispersioon näitavad, Q2+Q1=Q ja et usaldusväärsuse kontrollimiseks tuleb vaadata dispersioonidesuhet Vaadata ka usaldatavuse kontrolli (kas trendijoon on statistiliselt usaldatav) µ +/- beeta 68,27% usaldatavus µ +/- 2beetat 95,45% usaldatavus µ +/- 3beetat 99,73% µ +/- 4beetat 99,99% Peamised mahukeskmised on järgmised: 1) aritmeetiline keskmine ; 2) harmooniline keskmine ; 3) geomeetriline keskmine; 4) ruutkeskmine ja teised astmekeskmised; 5) kronoloogiline keskmine. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtustest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mis tahes liikme väärtuses. Üldjuhul on ühe ja sama rea erinevad keskmised erinevate väärtustega, kuid väärtused (kui nad
19. Statistika ja statistiliste meetodite kasutamine ehituses Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja anlüüsimist. Massnähtuse uurimiseks on vaja üksiknähtust, mis registreeritakse vaatlusega. Uurimistulemused on kasutatavad vaid siis, kui tuntakse põhjalikult vastavaid erialateadmisi. Tulemused esitatakse ridadena (jaotus- ehk variatsiooniread / aegread ehkdünaamilised read). Keskmised jagunevad mahukeskmised (aritm, harmooniline, geom, kronoloogiline), mis reageerivad igale muutusele rea mistahes liikme väärtuses ja asendikeskmised (mood- ja mediaankeskmine), mis reageerivad vaid nendele muutustele rea liikme väärtuses, millega kaasneb ka olulisi muutusi rea struktuuris (read korrastada). Statistikat kasutame juhtimisotsuste langetamisel. Nagu esimeses kodutöös, saame tänu statistikale nt ajakulu ja töömaksumuse panna sõltuvusse ja leida meie olukorrale parima vastavuse
annaabi.ee 
