on külmad, halvasti õhustatud ja raskesti haritavad. 38. Millised on mulla orgaanilise aine allikad? Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Need sünteesivad orgaanilist ainet päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2 ja mineraalsoolad). 39. Mis on mulla erikaal? Erikaal on mulla tahke faasi 1 kuupcm kaal grammides. Mulla erikaal sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning erikaaludest. 40. Mis on mulla mahukaal? Mahukaaluks nim 1 kuupcm kuiva loodusliku (rikkumata) ehitusega mulla kaalu grammides. 41. Mis on mulla üldpoorsus? Mulla üldpoorsus on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. 42. Mis on mulla plastilisus ja millistest teguritest see sõltub? Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist
Betooni valmistamisel temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 200° . 13 Kasutatakse ka kunstlikud rasked materjalid: peamiselt malmi, vahest plii. Malmi haavli kasutamisega saavutakse betooni kaal kuni 5500 kg/m3. Metalli haavel peab olema eelnevalt õlist(määrdeainetest) puhastatud. Pildid on näidatud lõige raskebetooni osast, kus Hematite kasutamisega saadud betooni mahukaaluks ~3480kg/m3 Raskebetooni valamisel kasutatakse meetod kus jämeteraline täiteaine(65-70% kogu mahust) laotakse vormi, seejärel peeneteraline liiva-tsemendi-vee segu pihustakse jämeterade vahele. Raskebetooni täitdematerjalidele esitatakse järgmised erinõuded: · malmi haavli minimaalne survetugevus - 200P, magnetiit - 200P, limoniit või gematiit - 35P, bariit- 40P(silindri kujulised katsekehad läbimõõduga 50mm, kõrgus -50mm),
Vastasel ei ole nõlva püsivus tagatud ning on vaja rakendada meetmeid püsivuse suurendamiseks. 9.9 Nõlva püsivus vee olemasolul nõlva moodustavas pinnases Seni vaadeldud juhtudel vee mõju ei käsitletud. Paljudel juhtudel on just hüdrostaatilisel ja eriti vee liikumisel tekkival hüdrodünaamilisel survel otsustav osa nõlva püsivusele. Juhul kui nõlvas vee liikumist ei toimu (veepind pinnases on horisontaalne), kehtivad kõik eelnevad lahendid. Pinnase mahukaaluks tuleb allpool veetaset asuvas osas võtta heljundmahukaal ' = w . Vee voolamisel nõlvas lisandub vee voolamise suunaline hüdrodünaamiline jõud, mis suurendab nihutavat jõudu või momenti. Enamik nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel. See jõud on võrdeline hüdraulilise gradiendiga (vt. osa 3.5). Seepärast kõige ohtlikum olukord tekib suurima pinnaseveetaseme erinevuse juures nõlvas, näiteks suurvee järel toimuva järsu vee
1) Perliit Perliit on vulkaanilist päritolu mineraalidest termiliselt paisutatud, kärjekujulise ehitusega kerge materjal. Perliidi saamiseks kuumutatakse toorainet 870 … 1100 ° C juures. Kuumutamisel suureneb 64 3 tooraine maht 10 … 20 korda, mistõttu perliidi mahukaaluks kujuneb 80 … 180 kg /m . Perliit parandab kasvupinnase õhurežiimi ning niiskustasakaalu ning avaldab seega soodsat mõju taimejuurte varustatusele õhu ning veega. Reaktsioonilt on perliit neutraalne. Ta on vaba ka haigustekitajatest ning kahjuritest. Osakeste läbimõõdu poolest on perliit võrreldav liivaga. Siiski ei sobi perliit lisandiks turbapõhistesse kasvupinnastesse, kuna tulenevalt väikesest mahukaalust ei segune ta turbaga kuigi ühtlaselt. 2) Vermikuliit
9.9 Nõlva püsivus vee olemasolul nõlva moodustavas pinnases Seni vaadeldud juhtudel vee mõju ei käsitletud. Paljudel juhtudel on just hüdrostaatilisel ja eriti vee liikumisel tekkival hüdrodünaamilisel survel otsustav osa nõlva püsivusele. Juhul kui nõlvas vee liikumist ei toimu (veepind pinnases on horisontaalne), kehtivad kõik eelnevad lahendid. Pinnase mahukaaluks tuleb allpool 7 veetaset asuvas osas võtta heljundmahukaal ' = w . Vee voolamisel nõlvas lisandub vee voolamise suunaline hüdrodünaamiline jõud, mis suurendab nihutavat jõudu või momenti. Enamik nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel. See jõud on võrdeline hüdraulilise gradiendiga (vt. osa 3.5)
annaabi.ee 
