1. konstruktiivelemendi järgi 2. raketisetüübi järgi (näit laudraketis) 3. valupinna kvaliteedi järgi; (erinõuete korral viidatakse projektile) 1. Raketisetööd eritletakse konstruktiivelemendi, raketisetüübi ja valupinna kvaliteedi järgi, erinõuete korral viidatakse projektile; 2. Raketiste lammutustööd tuuakse eraldi välja ning eritletakse konstruktiivelemendi ja raketisetüübi järgi; 3. Omaette mahtudeks eritletakse seinte otsapinnad, plaatide ja üle 1 m2 suuruste avade või üle 0,2 m3 õõnsuste ääred, samuti kõverpindade, kahepoolsete raketiste, konsoolide ja veekindla betooni mahud; 4. Plaadid ja talad eritletakse toestatava kõrguse järgi klassideks. Toekõrgus mõõdetakse toestatava konstruktsiooni alapinna ja toetaseme vahelise kõrguse vahena; 5. Eraldi mahtudena tuuakse välja paksude (üle 200 mm) plaatide raketisetööd
· Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum · Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates.
Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk-
kopsude jääk- ehk residuaalmahuks (RV). Maksimaalse sissehingamisel on kopsudes ruumala, mida nim. kopsude kogumahtuvuseks ehk totaalkapatsiteediks (TC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nim. funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim. mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks ehk kapatsiteediks. Kopsude mahud ja mahtuvused olenevad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest ja soost. Osa sissehingavast õhust jääb hingamisteedesse ega jõua alveoolideni. Hingamisteede mahtu nim. surnud ruumiks. See on umbes 150 ml. Seega kui pool liitrit õhku sisse hingata, jõuab alveoolidesse ainult 350 ml. Alveolaarventilatsiooniks nim. seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. Seda
surnud ruum. Anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum kokku mood funktsionaalse surnud ruumi. Seda osa kopsude ventilatsioonist, mis osaleb gaasivahetuses, nim alveolaarventilatsiooniks. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nim kopsude kogumahtuvuseks. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks. Kopsude verevoolutusest ehk perfusioonist ning kopsude alveolaarventilatsiooni suhtest oleneb see, kuidas hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid".
residuaalmahuks (RV). Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nimetatakse kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nimettaakse funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga gingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi väljisrõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse suhe:
hingatud õhu hulk. Inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC)- pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulk. Kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC)- ruumala kopsudes maksimaalse sissehingamise järel. Funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC)- kopsudesse jääv ruumala pärast tavalise sügavusega väljahingamist. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi – ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud
annaabi.ee 
