ANANASS Joonas Niine Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas. Ananassiks nimetatakse ka taime söödavat vilja. Ananassiistandustest saadud ananassi vilju süüakse värskelt, küpsetatult, konserveeritult ja mahlana. Ananassi lehti (sisaldavad ka bromelaini) kasutatakse ka söödamaterj alina. Ananassis on päris suurtes kogustes C-, B-, A- ja E- vitamiini. Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ananassi avastas Columbus, kui ta Ameerika avastas, sealt võttis ta 5 taime kaasa ja andis need kuiningale,
Meil kasvavad väärtuslikud C-vitamiinirikkad marjad nagu mustsõstar, kibuvits ja astelpaju, kuid acreola ületab C-vitamiini sisalduselt neid tunduvalt . Acerola-kirsi mahl on Ladina-Ameerika toidulaual igapäevane naq apelsini või õunamahl meil siin. Lisaks kasutatakse võimsat marja ka toidukaupade ja isegi kosmeetika rikastamiseks. Värsket acerola-kirssi ei ole võimalik Eestist leida ,kuid võib seda leida loodustoodete poes püree või mahlana ning vitamiinide ja looduslike maiustuste koostises.
küpsetatud munast ja kondenspiimast kreem. Maitsestamine Paljusid maitseaineid kasutatakse laialdaselt ja üldiselt. Nende hulka kuulub oskuslik erinevate tsillide segamine, samuti kaneeli, nelgi, vanilje, sokolaadi, pähklite, kookose, laimi, apelsini, küüslaugu, sibulate, kapparite ja paljude värskete mehhiko ürtide, nt cillantro, epazote, mündi, majoraani ja salvei kasutamine. Laime kasutatakse vabalt ja laialdaselt mahlana, maitsestamisel ja garneerimisel. Tuntumad rahvustoidud Frijole oad, harilikult väikesed mustad oad, mis on keedetud ning searasvaga koos purustatud, kuumutatakse enne söömist. Tortilla lame, pannkoogi sarnane leib spetsiaalselt jahvatatud maisijahust. Sisaldab palju kaltsiumit, kuna valmistatakse lubjaveega. Chorizo värske vorst sealihast ja maitseainetest. Salsa, tacod. Chilli con carne. Mole poblano praetud kana, mis maitsestatakse sokolaadi, tsilli ja kaneeliga
Karusmarjadest võib teha mahla ja moosi ning neid hinnatakse hea veinimarjana. Maitsva kompoti saab enne valmimist korjatud tikritest. Niisugused marjad säilivad jahedas ruumis isegi kuumutamata vesihoidisena. Värske lauamarjana kasutatakse meil tikreid harva, kuigi neid võiks isegi karpides müüa. Nende kaubanduslik välimus püsib kauem kui teistel marjadel ja seetõttu oleks kaupmeestel neid mugavam müüa. Rahvameditsiinis on soovitatud tarvitada karusmarju värskelt, aga ka mahlana nii kroonilise kõhukinnisuse, sooletegevuse loiduse, ainevahetushäirete kui ka rasvumise korral. Kosmeetikas tehakse purustatud karusmarjadest ja rõõsast- või hapukoorest maske, mis toidavad ja pleegitavad näonahka ja aitavad naha ülemäärase valgustundlikkuse korral. Kokkuvõttes võib vist öelda, et seni on karusmari olnud rohkem abiliseks tervise säilitamisel kui otseste vaevuste ravimisel. Nii ühes kui ka teises võiks aga tema osakaal märgatavam olla. Karusmarja standardsordid
elektrijuhtme isolatsioonides, köögitarvikutes), vormimaterjali (kasutatakse sageli teiste polümeeride, kipsi, savi vms vormimaterjalina) ekstrusioonmaterjalina (näiteks mänguasjd) ning plastideni (kasutatakse värvidena jt pinnakatetena). · Looduslik kautsuk Loodusliku kautsuki, kummi saadakse mõningate puude (Hevea brasiliensis, Palaquium gutta jt.) mahlast. Puhastatud kujul koosneb see materjal polüisopreenist, puu mahlana (kummilateksina) on temas aga hulgaliselt erinevaid lisandeid (umbes 70%-80%), mistõttu loodusliku kummi (NR) valmistamiseks tuleb seda tugevalt puhastada, kontsentreerida, kuivatada ning modifitseerida. Ristsidumata, vulaniseerimata kujul on NR väga elastne kuid pehme materjal (valmistatakse näiteks kustutuskumme, immutatakse kangast). Harjumuspärane tugevus ja kulumiskindlus antakse NR'le ristsidumisel, modifitseerides kautsukki kuumutamisel väikese koguse väävliga
pakitakse apelsinid ühekaupa õhukesse siidpaberisse ja seejärel tavaliselt 10kg mahutavatesse kastidesse. Auramiskadude vältimiseks töödeldakse vilja koort kohe pärast koristamist õhukest kattekilet (kirmet) moodustavate vahapreparaatidega ja säilitusainetega. Hoidlas +2-5C ja 80-90% õhuniiskuse juures võib säilitada kuni 4 nädalat. Apelsin kuulub kõige tuntumate ja levinumate tsitrusviljade hulka ja teda saab kasutada väga mitmeti. Põhiliselt tarbitakse siiski värskelt ja mahlana. Apelsinikoortest toodetavad eeterlikud õlid on hinnatud tooraine toiduainetööstuses, samuti sobiv koostisosa paljudele parfümeeriatoodetele. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:15-17) Greipfruut Greibipuu arvatakse olevat tekkinud pomelipuu ja apelsinipuu looduslikul hübridiseerumisel või pomelipuu muteerumisel Kariibi mere saartel 18.sajandil. (Kalju,K. 2007:27) Greipfruut ehk greip on pärit Lääne-India saarestikust. Tänapäeval on greip üsna
Koguseliselt kõige rohkem tuleks tarbida köögivilju ja puuvilju, sest need sisaldavad lisaks muudele kasulikele ühenditele ka näiteks vähki ärahoidvaid fütotoitaineid. Kõige üldisemad soovitused oleksid järgmised (toodud on näidisvalik ühe päeva kohta, 1 klaasitäis on umbes 200-240 ml): · Köögivilju soovitatakse tarbida koguses, mis vastab umbes 5 klaasitäiele, millest pool peaks olema toores köögivili ja osa toorest köögiviljast on soovitav tarbida mahlana. · Puuvilju kaks klaasitäit peeneks hakituna või 400g 100%-list mahla, üks klaasitäis kuivatatud puuvilja või 3-4 keskmise suurusega puuvilja päevas. · Kaunvilju üks kuni poolteist klaasitäit päevas. · Täisteraviljaleiba 3 viilu, või siis selle asemel poolteist klaasitäit putru või helbeid, keedetud pastat või täisteri, või siis seitse supilusikatäit jahu või jahutooteid.
grupi, PP-, K- ja E-vitamiini. Rohelised (valmimata) tomativiljad sisaldavad mürgist alkaloidi solaniini, mis hapendamisel ja kuumutamisel laguneb. Tomat on kõige mitmekülgsemalt kasutatav köögivili. Kulinaarias tarvitatakse tomatit eelkõige värskelt: võileivakattena, salatite koostisosana, lisandina liha- ja kalaroogade juurde, toiduvaagnate garneerimiseks jne. Töödeldud kujul leiab tomat laialdast kasutamist konservidena, püreena või pastana, mahlana, kuivproduktidena (pulbrina, helvestena) jne. Tomat on ka tähtis konservitööstuse tooraine. Allikas www.eestitoit.ee Paprika e maguspipar Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu Bulgaariasse ja sealt Idamaadesse ning lõpuks Aasiasse. Harilikust paprikast on aretatud nii köögiviljana tarvitatava salatipaprika kui ka maitseainena
annaabi.ee 
