lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri. (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani. (3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit. Kombineeritud veo korraldamine (1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab
piisavalt selge ning väljendab pakkuja kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. 48. Mis on nõustumus (aktsept)? Aktsept on pakkumuse adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut pakkumusega. 49. Milleks on TIR konventsioon? Et plommida eksporttolli läbinud koorem lähteriiki nii, et see võiks takistuseta ja vahepealse koorma avamiste ja kontrollimisteta läbida teel olevaid trantsiitriike sihtriigis asuva mahalaadimiskohani. 50. Mida nimetatakse suuremõõtmeliseks veoseks e. Suurveoseks? On kooramaga või koormata sõiduk (autorong), mille üksainus mõõde ületab lubatud mõõtmeid või koorem ulatud sõidukist (autorongist) ette või tahapoole üle 1m. 51. Mida nimetatakse raskekaaluliseks veoseks ehk raskeveoseks? On koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab lubatud suurust. 52. Milleks on vajalik veosekindlustus?
raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp- punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri. (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani. (3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit. §12. Kombineeritud veo korraldamine (1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul
riikide piiride ületamisel. Seda dokumenti nimetatakse TIR Carnetiks (TIR vihik) ja see on kasutatav kõigis Euroopa riikides. TIR leping määratleb TIR- autode ja haagiste ehituse, tolliplommidega varustatud kaubakoormate tollimisprotseduurid ja vastutusküsimused. TIR- vedude põhimõtteks on plommida koorem lähteriigis, et see võiks takistusteta ja vahepealsete kontrollimiste ning avamisteta läbida teel olevaid transiitriike sihtriigis asuva mahalaadimiskohani. Veokit vahepeal ei kontrollita, piisab sellest, et koorem on plommitud. Toote elutsükkel (Life Cycle) Toote elutsükli all mõeldakse üldjuhul ajavahemikku, mis algab uue toote sisenemisega turule ja lõpeb vastava toote viimaste eksemplaride realiseerimisega turul. Toote elutsükkel koosneb erinevatest faasidest ja seda iseloomustab elutsükli kõver. Teises tähenduses vaadeldakse konkreetse toote elutsüklit. Konkreetse toote elutsükkel algab selle
tuse tolliasutuste ees. TIR-vedude põhimõtteks on plommida veoki koorem lähteriigis, et see võiks takistusteta ja vahepealsete kontrollimisteta ning avamisteta läbida teel olevaid transiitriike kuni sihtriigis asuva mahalaadimiskohani. Veokit ei kontrollita vahepeal, piisab sellest, et koorem on plommitud. TIR-protseduuri kohaselt plommitud sõidukites, autorongides ja konteinerites veetavaid kaupu üldjuhul vahetollis ei kontrollita. TIR-konventsiooniga seotud tolliformaalsusi (peamiselt
annaabi.ee 
