4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000 II aasta 50000 5000 10000 40000 III aasta 50000 5000 15000 35000 IV aasta 50000 5000 20000 30000 V aasta 50000 5000 25000 25000 120 000/ 5= 24000
(lõpetamismaksumuse) vahe. Varaobjekti soetusmaksumust hakatakse kuluna kajastama alates tema kasutusvalmis saamise hetkest. Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: lineaarne meetod, Tegevusmahupõhine meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa (mahaarvestis) erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 8000 eurot, eeldatav koopiate arv on 375 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 500 eurot. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodi rakendamise korral on perioodi mahaarvestis konstantne. On otstarbekas kasutada vahendite puhul, mida rakendatakse ühtlaselt kogu kasutusaja jooksul. (Depretsiatsiooni)kulu perioodi kohta = soetusmaksumus eeldatav lõppväärtus
viimastel aastatel. Selle meetodi puhul ei lahutata vara likvideerimismaksumust 16 soetusmaksumusest. Viimase aasta amortisatsioonisummaks võetakse summa, mis vähendab vara jääkmaksumuse likvideerimisväärtuseni. 1 Mahaarvestusmäär = -------------- x 2 x 100% n Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus eelnevate perioodide mahaarvestis ) 3.2.KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD ( aritmeetilis- degressiivne meetod) S.o. teine kiirmahaarvestuse meetod, kus esimesel aastal kantakse kuludesse kõige suurem summa. (n + 1) - i Mahaarvestusmäär= --------------------- x 100% i n- kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber
vastavusseviimiseks selle kasutamisel saadavate tuludega kui ka raha kogumiseks kulunud vara asendamisel. Amortisatsioonieraldised jaguneb · Lineaarne mahaarvestamine perioodi kuludesse kantav summa on konstantne (vara soetusmaksumus/kasutusajaga aastates); · Tegevusmahul põhinev igale tooteühikule omistatakse teatud kindel mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg). · Raamatupidamisbilanss annab ülevaate ettevõtte käibe ja põhivarade koosseisust ning moodustamise allikatest. · Varad = Kohustused + omakapital. · Aktiva (vara): käibevara (raha ja väärtpaberid, nõuded ja ettemaksud,
toodanguühikut. 32 Lineaarne meetod Selle meetodi rakendamisel kantakse igal kasutusaastal kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahest. Kasutusaastate jooksul akumuleeritud kulum suureneb ning põhivara jääkmaksumus väheneb. Pärast kasuliku eluea lõppemist on jääkmaksumus võrdne lõpetamismaksumusega. 33 Lineaarne meetod Mahaarvestis aastas = soetusmaksumus lõpetamismaksumus : kasutusaastate arv. Eelpooltoodud näite puhul on amortisatsioonikulu aastas (106000 6000): 5= 20000 Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõpuks on ta bilansiline maksumus võrdne lõpetamismaksumusega, milleks hinnati 6000 krooni. 34 Tegevusmahu meetod Tegevusmahul põhineva mahaarvestusmeetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus,
Põhivara üksteisest eristavad komponendid Kui põhivaraobjekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. Ebaolulise maksumusega komponente pole vaja eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead. Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi) Depletsioon ehk depletsieerimine- loodusressursside kuluks kandmine (toimub vastavalt ammutamisele, kaevamisele) Amortisatsioon- immateriaalsete varade kuluks kandmine Kasutatakse üldnimetust amortisatsioon! Amortisatsiooni arvestamise eesmärk ning põhivarade jaotamine amortisastsiooni arvestamise seisukohalt Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist
annaabi.ee 
