koosnes ühest ruumist, kus oli väga vähe mööblit Ainsateks mööbliesemeteks olid roomattidest asemed, madalad lauad, punutud rõivakirstud Majal oli siseõu, kus asus köök ning väike altar Pesemisruum paiknes eraldi hoones Riietus Asteekide riietus oli tavaliselt keha ümber vabalt ja ei katnud kogu keha Riided olid tavaliselt tehtud ainult puuvillast või ayaadi kiududest, mida saadakse Maguey kaktusest Lihtinimesed ja orjad katsid oma kehast väga vähe ning nende riided olid Maguey'st saadud riidest valmistatud Orjad kandsid lihtsat niudevööd, kui aga mees oli veidike kõrgemast seisusest, siis oli niudevöö uhkem Mehed kandsid ka keepi mis oli tehtud kolmnurksest riidest ning on tuntud kui tilmati või tilma Naised kandsid seelikuid ja särke, mis oli käisteta või lühikeste käistega Kõrgklass kandis keerulisemalt valmistatud riideid
· T ä h ts a im tä na v T e o tih ua c a nis · P ike m kui 3 ,2 km · Ää ris ta tud ts e re m o o nia p la tvo rm id e g a · Ave n üü ja g a s linna ka h e ks : e la m ud p üra m iid id e g a jä id m õ le m a le p o o le , tih ti s üm m e e trilis e lt Surnute avenüü Kultuur · Ühiskond hierarhiline, preestrid kõrgeimad võimukandjad · Majandus baseerus vulkaanilise klaasi vahetamises kauplejatega · Riided olid tehtud maguey kiududest, sageli segatud karvade ja villaga · Vahetuskaubandus oli üks peamisi võtmeid selle linna kultuuri laienemises Religioon · P o lüte is tlik · P a lju jum a la id , kuid s iis ki e nim kum m a rd a ti T la lo c i vih m a jum a la t ja Q ue tza lc o a tl'i s ulg e d e g a m a d u · R e lig io o s ne s üm b o lis m a nna b a im u, kuid a s viid i lä b i m a tus e ta litlus e d ning p õ llum a ja nd us likud te g e vus e d
Öeldi, et see maitsenud nagu juust.Endi värskendamiseks jõid nad tihti vett ja erijuhtudel aadlikud jõid õlut ja nautisid sokolaadi magustatud meega. Soe kliima sundis asteeke arendada riided, mis oli lahti ja voolav. Naised kandsid varrukateta pluusid ja seelikud. Mehed kandsid lappi mis oli ümber puusa ning varjatud üle õla. Aadlikud kandsid puuvillased riided palju kaunistustega.Vaesed kandsid rõivad mis oli valmistatud Maguey riidest Usutalituste tseremooniatel kasutati tihti maske. Asteegid ehitasid omi maju kaitse põhimõttega.Nende majad oli ehitatud kaitsmiseks, mitte ilu. Kõrgematel kohtadel majad olid valmitatud savist valmistatud tellistega.Madalamates kohtades oli seinad tehtud filiaalidest krohvitud saviga.Kodu ei ole ainuke hoone mis perekondadel oli.Neil oli samuti olemas laohooned ja väksed higimajad(saunad siis vist) , mida kasutati aurusaunana
Nimetus võib olla tuletatud ka sealsamas asunud ja hellitavalt tetilla'deks kutsutud laavamägedelt. Hispaania-eelsel ajastul nimetasid nahuatl-indiaanlased inimkäe taolist harali lehtedega agaavi kas metl või mexcametl, mis tähistaski kätt. Märksa suupärasem on sellest tuletatud hilisem lühend mezcal, mida tänapäeval kasutatakse kõigi agaavist valmistatud alkoholisisaldusega jookide ühisnimetajana. Kolonisaatorite vahendusel Antillidelt sisse toodud laensõna maguey laienes aja jooksul kõigile agaaviliikidele ning on hispaania keelt kõnelevates regioonides käibel praeguseni. Pulque e kääritatud agaavimahla destilleerimisega tegid algust hispaanlased, kes tituleerisid agaavi jumalikuks imede puuks ning vaimustusid piimjast joogist, mis hoidis kõhu korras ja tegi meele muretuks. Altamira markiis Don Pedro Sanches de Tagle, keda peetakse tekiila esiisaks, saabus Jaliscosse umbes 1600. a, pani seal õige varsti käima ka esimese keedukoja.
Nimetus võib olla tuletatud ka sealsamas asunud ja hellitavalt tetilla'deks kutsutud laavamägedelt. Hispaania-eelsel ajastul nimetasid nahuatl-indiaanlased inimkäe taolist harali lehtedega agaavi kas metl või mexcametl, mis tähistaski kätt. Märksa suupärasem on sellest tuletatud hilisem lühend mezcal, mida tänapäeval kasutatakse kõigi agaavist valmistatud alkoholisisaldusega jookide ühisnimetajana. Kolonisaatorite vahendusel Antillidelt sisse toodud laensõna maguey laienes aja jooksul kõigile agaaviliikidele ning on hispaania keelt kõnelevates regioonides käibel praeguseni. Pulque e kääritatud agaavimahla destilleerimisega tegid algust hispaanlased, kes tituleerisid agaavi jumalikuks imede puuks ning vaimustusid piimjast joogist, mis hoidis kõhu korras ja tegi meele muretuks. Altamira markiis Don Pedro Sanches de Tagle, keda peetakse tekiila esiisaks, saabus Jaliscosse umbes 1600. a, pani seal õige varsti käima ka esimese keedukoja.
annaabi.ee 
