kannibalism - inimsöömine Üldiselt paremakäelised (kraaped hambavaabal); 10% kõnevõimet; spetsiifiline nina siseehitus; karvaseks tagasi; tupikharu - surid välja 40-30 000 aastat tagasi - jää vaheaeg Viimane jääaeg 30-15 000 (Eestis lõppes 13 000 a.t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum 40 000-12 000 aastat tagasi III Homo sapiens 100 000 aastat tagasi Aafrikas (tark, mõtlev inimene, tarkinimene) * kromanjoonlane - Cro-Magnon (Prantsusmaa) Vanim leitud kolp - 92 000 aastat tagasi Üldine levik 33 000 aastat tagasi Vibu (10 noolt minutis), heitepuu - bumerang, kõnevõime, küttimine, kalastamine Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t
„Y-kromosomaalne Aadam“ 200-300 KA sügavuses; „mitokondriaalne Eeva“ 100-200 KAT. Kagu-Aasia ja Austraalia asustati H. sapiens’i poolt ilmselt 41...46 tuhat aasta tagasi, Euroopa 30...35 tuhat aastat tagasi, Aasia põhjaalad 20...35 tuhat aastat tagasi ning nn Uus maailm (Ameerika) vähemalt 15 tuhat aastat tagasi. ca 125,000; 65,000 ja 21,000 AT kolm ulatuslikku jäätumist 40 KAT Euroopa Homo sapiens = kromanjoonlane (Cro-Magnon). jõulisemad ja suuremad ning suurema ajumahuga (+10%) kui tänapäeva inimene, kuid puudusid neandertaallasega sarnased kliimaga kohastumused. kromanjoonlased ilmselt suure osa põhja-eurooplaste otsesed eellased. 50-40 KAT Aurignaci tehnoloogia (kromanjoonlaste jõudmisega euroopasse) – kivist tööriistade täiuslikum kasutamine 30 KAT – koopamaalid n shit. 28-24 KAT Gravettiani periood, inimfiguuri kujutised. vähemalt 25 KAT – surnute matmine 9
panused Shanidarist, Iraagist, kuhu maetud kaks naist ja üks mees , leiti rohkesti varakevadiste õistaimede seemneid st. enne matust kaeti surnukehad lilledega, siis aeti muld peale. Leitud tõsiste vigastustega luustikke, nt kiviga pähe, jalaluu murrud. Mõned skeletid näitavad, et vigastatud ei saanud enam ise jahti pidada aga nende edasi elamine näitab, et nende eest hoolitseti st. toodi toitu. Neandertaallased surid 30 000 aastat tagasi välja. · Esimene Homo sapiens leiti Cro Magnon`i koopast 1868. Kromanjoonlane oli leitud. Aurignac`i koobas, kust leiti 17 luustikku. Kohalik pastor ütles, et need on kristlased ja tuleb matta surnuaeda. Arheoloogil oli raske pastorile selgeks teha, et need polnud kristlased vaid koopas on ühed varasemaid Sapiensi eellased. Meeste keskmine pikkus on 187 cm, püstine ja sirhe keha, europiidne kolju ja püstine laup. Euroopa esimesed, tõelised inimesed.
Pidas jahti, elas koobastes, keha kattis loomanahkadega. U. 50000 aastat tagasi ilmus neandertali inimese asemele uus liik inimesi, kes temast selgelt erinesid: ajukolju oli kõrgem ja kumeram, laup püstisem, lõuats tugevasti arenenud, luustik peenema ehitusega. Praegusest ei erine see liik kuigi palju, seetõttu on tegemist pärisinimesega (Homo sapiens e.k. tark inimene). Kõige varasemat pärisinimest tuntakse kromanjooni inimesena, kelle luustik leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnon`i koobastest. Hominiidide areng toimus karmides tingimustes. Saagi püüdmiseks hakkasid nad järk- järgult kasutama tööriistu. Metsade hõrenemine sundis nad puude otsast maha tulema ja neljal jalal kõndimine asendus järk-järgult kahel jalal kõndimisega. Tänu tööle arenes nii käsi kui ka mõistus. Pärisinimese arengut, alates nende ilmumisest kuni tänapäevani, iseloomustab inimese spetsiifiliste tunnuste väljakujunemine, kõnelemisvõime mitmekesistumine, kultuuri ja
kehad lilledega. See näitab, et nende suhted ei pruukinudki olla väga metsikud. Ometi on nende luud väga katkiselt kokku kasvanud, see näitab, et on hoolitsetud kaaslaste eest, hangiti toitu ka neile, kes ei olnud selleks ise võimelised. Neandertaallaste luid on leitud Euroopast Kesk-Aasiani. Neile oli ääretult oluline tulekasutamine, tõenäoliselt olid neil ka mingid rõivad. Aastal 1868 Prantsuse arheoloog Markee leidis ühe huvitava koopa, Lartet Crog Magnon (krogmanjon), kust ta tõi välja viis luukeret, need olid väga sarnased tänapäeva inimesega, nende juures oli ka üksikuid kiviesemeid ja tegu oli hoopis vanade asjadega. Ta kuulis, et seal samas lähedal on teinegi koobas, kust on ka leitud vanu inimeste säilmeid, see oli Aurignac'i koobas, kuhu ta läks vaatama. Leiti Homo Sapiensi esindajad, kromanjoonlased. Nad olid väga pikad, keskmine pikkus 187 cm, nad olid püstise hoiakuga,
annaabi.ee 
