Kuidas mõõdetakse maavärinate tugevust? Seismograafi abil - see registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa-värinaga vabanenud energiahulka Mõõtühikuks on magnituud Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. Viimase aja tugevamad maavärinad 14.10.2014 El Salvadori ja Nicaragua rannikuid Maavärina tugevus 7,4 magnituuti Maavärina kese El Salvadori pealinnast 170 kilomeetrit kagus ning 70 kilomeetri sügavusel Hukkus 1 inimene ning kahjustada said mitmed majapidamised 17.9.2014 Guami saar Maavärina tugevus 7,1 magnituuti Tõugete epitsenter jäi USA-le kuuluva Guami pealinnast Hagåtñast 48 kilomeetrit loodesse Tsunamihoiatust ei antud, sest maavärina kese asus 133 kilomeetri sügavusel maa all 16.09.2014 Jaapan, Tokyo
Taiwan 921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis
Ameerika maailmajaos , Haiti Vabariigis, PortauPrince linnas Kariibi ja PõhjaAmeerika mandrilaamade nihkumine Järgnes tsunaami,mis suudeti lokaliseerida 12.jaanuaril 2011,kell 16.53 kohaliku aja järgi Maavärina kolle asus : 13 km sügavusel maa sees 7.0 magnituuti Richteri skaalal 16 sekundit Haiti valitsuse Erinevatel andmetel andmetel umbes kuni 220 000 või 300 000 inimest 360 000 inimest PortauPrince linnas, milles sai kahjustada või hävines 60 80 % hoonetest. PortauPrince, Jacmale ja teiste asulate piirkonnad, mis asusid maavärina epitsentris Umbes 1,5 milj 1,8 milj inimest jäid kodutuks
suurimad järved Järvi on Argentiinas vähe: Buenos Airese järv ja Fagnano järv. PAIKNEMINE LITOSFÄÄRI LAAMAL kas riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas-laamade servaalal v.laama keskosas (õp.lk.74 laamade kaart või internetist: //www.iris.edu.seismon/) Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. kui on esinenud maavärinaid, siis kirjelda mõnda viimasel kuul toimunud maavärinat- mis kuupäeval, mitu magnituuti oli tugevus Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad. Maavärin toimus 20 aprill 2013 19:14:33, 4.9 magnituuti LOODUSVÖÖNDID riigis- loetle põhjast lõunasse Soo, savann, poolkõrb , pampa RIIGI MULLASTIK Mis tüüpi mullad esinevad, kui on mitu loodusvööndit, siis loetle ka neis levinud mullad Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil-
tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Maavärina ohtu saab ennustada eelnevate kergete värinate ja loomade käitumise järgi. Kindlalt ette ennustada pole võimalik. Seni suuremad maavärinad 1906 Ecuadori põhjarannik 8,9 magnituuti 1933 Hokkaido (Jaapan) saarest idas 8,9 magnituuti. 1964 Alaska lähedal 9,2 magnituuti 2004 Sumatra (Indoneesia) lähedal India ookeanis 9,1-9,3 magnituudi Richteri skaalal. 6. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele. MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
[1] 2010. aasta Tsiili maavärin Toimus Tsiilis 27. veebruaril 2010 kell 3:34 kohaliku aja järgi. Maavärina epitsenter oli Maule piirkonna ranniku lähedal Concepciónist 90 km edela suunas ja kolle 55 km sügavusel maa sees. Maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi Richteri skaala järgi ja kestuseks umbes kolm minutit. Hiljem registreeriti kokku 13 järeltõuget mis olid tugevamad kui 6.0 magnituuti. 2010. aasta Tsiili maavärin Maavärina tulemusena nihkus Lõuna-Ameerika laam mööda enam kui 700 km pikkust murrangut lääne poole. Nihe on erinev, näiteks Tsiili pealinn Santiago nihkus 24 cm, aga Concepción 3,04 meetrit ja Buenos Aires 3,9 cm. Ühtlasi tõusid Cobquecurast lõuna pool mitu linna kuni 3 meetri võrra kõrgemale. Hinnanguliselt suurenes Tsiili pindala 1,2 km² võrra.
[http://www.novaator.ee/ET/kliima/islandi_vulkaanid_voivad_lennuliiklust_hairi da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi kui turismisihtkoha populaarsus väheneb. Mida on aga võimalik loodusõnnetuste rohketes riikides ette võtta, et välisturism riigis populaarne säiliks? Vahel mõjutavad ühe riigi looduskatastroofid tugevalt ka teiste riikide turismimajandust. 14
uskude kokkupuuteala. Seal elab põliselt üle 100 erineva rahva, kes räägivad keeli, mis kuuluvad nelja erinevasse keelkonda. Nepalis on nii hinduismi, budismi kui ka islami pühamuid, sh hindu tempel Pashupatinath, üle 150 tähtsa monumendi, sh maailma kõrgeim (44 m) Siva (üks kolmest hinduismi jumalatest) monument, Swayambhunath'i ja Baudhanath'i budistlikud keskused. Nepali maavärin oli 25. aprillil 2015 kohaliku aja järgi 11:56 võimsusega 7,8 kuni 8,1 magnituuti Richteri skaala järgi. Maavärinale järgnes mitmeid järeltõukeid. 26. aprillil toimunud järeltõuke tugevus oli 6,7 magnituuti. 12. mai järeltõuke/maavärina tugevus oli 7,3 magnituuti. 17. maiks oli mõlema maavärina ja järeltõugete ohvrite arv Nepalis ületanud 8500 piiri, mis tegi sellest ohvriterikkaima maavärina Nepali dokumentaalselt tõestatud ajaloos. 25. aprilli maavärina epitsenter asus Gorkh ringkonnas 80 kilomeetri kaugusel Katmandust, hüpotsenter oli 15 km sügavusel
et teha kindlaks, kas nad koosnevad samadest keemilistest ühenditest nagu planeedid. kuid ta leidis, et spiraalsetel udukogudel on suur punanihe ehk nad liiguvad eemale kiiremini kui on Linnuteest lahkumiseks vajalik ehk nad polnud Linnuteega gravitatsiooniliselt seotud ja ei saanud olla selle osa. 1917 vaatles Heber Curtis noovat Andromeeda galaktikas. Uurides varasemalt jäädvustatud fotosi, leidis ta veel 11 noovat. Curtis märkas, et need noovad olid umbes 10 magnituuti tuhmimad kui need, mis toimusid Linnutees. Ta suutis välja arvutada ka nende kauguse, milleks ta sai 150 000 parsekit.Temast sai saarte universumi pooldaja, milles spiraalsed udukogud on hoopis iseseisvad galaktikad. Aastal 1899 pildistatud foto Andromeedia udukogust, mis hiljem liigitati galaktikaks. Aastal 1920 leidis aset Suur Debatt Harlow Shlapey ja Heber Curtise vahel, mis käsitles: Linnutee olemust, spiraalseid galaktikaid ja universumi dimensioone.
ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid. Mõndades kohtades hävis rannajoon ning meri lõhkus kalda, haarates endaga kaasa ka kaldal 3 olevad majad. Maavärin põhjustas tsunaami, mis tabas umbes 14 tundi hiljem Hawaiid ja seejärel Jaapani rannikut, põhjustades hävingut. Kui see maavärin toimus, siis registreerisid seismograafid seismilisi laineid, mis levisid üle kogu maailma