reverseerimisel. 3) Dünaamiline pidurdus. Dünaamilisel pidurdamisel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Dünaamiline pidurdus: a võõrergutusega, b endaergutusega Tunnusjoone jäikus sõltub ankruahela takistusest ja magnetvoost. Mida suurem on ankruahela takistus, seda pehmem on tunnusjoon. Võõrergutusega dünaamiline pidurdus on töökindel ja lihtne. Ta on majanduslikult ökonoomne, kuna võrgust tarbib energiat ainult ergutusmähis. Seda pidurdusviisi rakendatakse mittereverseeritavate ajamite korral ja selliste mehhanismide ajami pidurdamiseks, mida on vaja täpselt peatada. Dünaamilise pidurduse puuduseks on see, et pidurdusmoment kahaneb koos nurkkiiruse vähenemisega.
Faraday induktsiooniseadus- Induktsioonivool ja ka vastav elektromotoorjõud %i on seda suuremad, mida kiiremini (s.t mida lühema ajavahemiku t jooksul) magnetvälja muutus toimub. Kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Faraday katsete tulemuse üldistada kujul Ei=-ktEi=-kt. mis näitab, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. See ongi elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk lihtsalt Faraday induktsiooniseadus. Mõistagi on jutt magnetvoost läbi pinna, mis on piiratud vaadeldava juhtmekeeruga. Pooli korral liituvad üksikutes keerdudes tekkivad elektromotoorjõud. Siis tuleb magnetvoo all mõista voogu läbi summaarse keerdudest piiratud pinna ning arvestada ka keerdude magnetväljade vastastikust mõju. Miinusmärk näitab toimuva muutuse suunda. Induktsioonivoolud ei teki ainult laboritingimustes. Kui Päikeselt lähtuv, virmalisi tekitav elektrijuga (vool) ionosfääris tekitab muutuva
24. Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus on määratud teguriga B, see omakorda sõltub ankruringi takistusest R. Elektromehaanilised tunnusjooned on samuti sirged. Konstantse magnetvoo puhul on moment võrdelinevooluga. Seega sõltub käivitusvool pingest ja ankruringi takistusest. Käivitusmoment ei sõltu mitte nainult pingest ja ankruringi takistusest, vaid ka magnetvoost. Seepärastühesuguse käivitusvoolu puhul võib käivitusmoment olla erinev sõltuvalt magnetvoost. Rööpergutusmootori pidurdus. Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus ta moment takistab liikumist. Pidurdusolukorras on momentide ja kiiruste märgid vastupidised mootori olukorrale, s.t. mootor tarbib energiat töömasinalt. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused:
Transistor ise ei võimenda signaali, aga kui selle skeem ümber ehitada, saab sellest teha võimendi. 36. Miks terassüdamikuga pooli mähises tekib alalispingele lülitamisel suurem vool kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele? Sest pool on alalisvooluallika juures lühis, aga vahelduvvoolu juures on tal reaktiivtakistus. 37. Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvoog? Puiste tähendab, et osa magnetvoost läheb läbi õhu ja see tekitab seadmesse lisatakistuse. Mida suurem on puiste, seda suurem on ka seadme takistusvool. 38. Elektromagneti tõstejõud sõltub pöördvõrdeliselt magneti ja eseme vahelise õhupilu suurusest. Kas see tähendab, et kui õhupilu 0, siis tõstejõud lõpmatusele? Jah, F = dWm / d, kus dWm magnetvälja energia muutus, mis on võrdeline õhupilu ruumala muutusega dV = A d. Olgu d hästi väike nt. 0,0000000001 ja dWm olgu 1, siis F = 1 /
koormusest. Elektrilised kaod tekivad elektrivoolu mõjul mähistes, olenevad elektrivoolust (I ruut *r) nimetatakse ka koormuskadudeks, vool oleneb koormusest. Rootori pöörlemisel tekivad mehaanilised kaod, tingituna hõõrdest laagris ja rootori hõõrdest õhuga. p = p Fe + p Cu + p meh P1 P2 = = P2 P + r1 Kaod ja kasutegur:Jagunevad 3-eks:1.magnetilised e teras e tühijooksukaod koosnevad hüstereesi ja pöörisvoolu kadudest,sõltuvad materjalist,sagedusest ja magnetvoost(pingest)2.mehhaanilised koosnevad hõõrdekaost laagritel, ning hõõrdekaost põõrleva ankru ja õhu vahel.3.elektrilised e koormus e vaseskaod tekivad elektrivoolu läbimisel ankruahela takistust. Ankruahela takistus koosneb mähise takistusest. Kasutegur =P2/P1 =P2/P2+ p Asünkroonmootori töökarakteristika. Töökarakteristika näitab mootori iseloomustavate suuruste sõltuvust kasulikust võimsusest P2. Kui me mootorit koormame siis kiirus väheneb
Kahe mahtuvusega millest üks väljundjuhtme ja maa vaheline mahtuvus ning teine sisendjuhtme ja maa vaheline mahtuvus, nende mahtuvuse kaudu kulgevad küll voolud kuid mitte enam ühest ahelast teise vaid maha. Kuna sellega välditakse voolu kulgemine väljundist sisendisse siis kaob ka tagasiside oht. Puistemagnetvoogude toimel tekib tagasiside tavaliselt siis kui on tegemist suure võimsusliste väljundtrafodega võimenditega. Mingi osa signaali sageduslikust magnetvoost hajub ruumi ja indutseerib lähedal asuvates juhtmetes tagasiside signaali. Seda tagasisidet saab likviteerida trafo asendi sobiva valikuga kui ka varjestamisega. See juures varjete toime on eelnevast erinev, tuntakse magnetilisi ja elektrostaatilisi varjeid millega ümbritsetakse tagasiside allikas (trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei
1 1 1y = - (U1x - R1I1x - s1x ) 1 2 x = k2 (1x - L1I1x ) (5.28) 2 y = k 2 (1y - L1I1y ) 2 = 22 x + 22 y Rootori magnetvoog arvutatakse staatori magnetvoost tingimusel, et voolud ja pinged on mõõdetavad. Väljundvoo vektori moodulit |2| võrreldakse seadesuurusega |2*| ning tulemus antakse momendiregulaatorisse. Seega stabiliseerib suletud juhtimissüsteem rootori aheldusvoo. Nüüd on aheldusvoo vektor kantud teljele x koormusnurgaga = 90°, 2y = 0, ja 2x = 2max = const (joonis 5.10, b). Toetudes valemitele (5.25), (5.23), ja (5.21), saame 3 3
annaabi.ee 
