Inimene läbib öö jooksul 4-5 REM- une faasi. 5. Nimeta aju uurimise meetodeid. Miks on vaja aju uurida? PET – positronemissioontomograafia. Läbi pea suunatakse röntgenikiired, on näha, millises aju osas on glükoosi imendumine kõige kiirem, verevoolu kiiruse muutused. Aju tarvitab energi saamiseks glükoosi. SPECT – üksiku footoni emissiooni kompuutertomograafia TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon MRI – magnetresonantskuvamine. Ajukoores toimunud muutuste kindlakstegemine. fMRI – funktsionaalne MRI. Uuritakse aju aktiivsust tegutsemisel (lugemine, helide kuulamine, piltide vaatamine). EEG – elektroentsefalogramm. Aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale asetatud elektroodidega. Une ja ärkveloleku, haiguste uurimine, aju aktiivsuse uurimine. CAT – kompuutertomograafia. Rajaneb röntgenkiirtel. Uurimine kolmemõõtmeline,
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
spetsiaalsetes tingimustes · Intervjuu struktureeritud, mittestruktureeritud · Testimine küsimuste või ülessannete seeria (testide usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast. · Funktsionaalne magnetresonantskuvamine - aju verevoolu ja hapnikutarbimise mõõtmine. Päritavuse uurimine · Suguvõsa uurimine · Indiviidi kromosoomistiku uurimine (Downi tõbi) · Kaksikute meetod: ühemunakaksikud kahemunakaksikud · Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate
alusmehhanismide kohta püstitada kaugele minevaid hüpoteese, mille kontrollimise teeb võimalikuks moodsate tehnikasaavutuste kasutamine inimese närvisüsteemi uurimisel. - Arvutitomograafia (CT, computerised tomography) - ajukoe tiheduse hindamise meetod kitsa röntgenikiire liikumise järgmisel arvutis,mis võimaldab näiteks lokaliseerida ajuverevalumi ja sellega ajukahjustuse koha juba elupuhuselt täpselt määrata. - Magnetresonantskuvamine (MRI, magnetic resonance imaging) - kasutab ära aatomituumadele omase võnkesageduse. - Positronemissioon tomograafia (PET) - võimaldab hinnata verevoolu kiiruse muutumist ajuosades ning selle kaudu aju erinevate piirkondade aktiivsust ülesannete lahendamisel. - Funktsionaalne magnetresonantskuvamine (fMRI) - arvestab aju verevoolu ja hapnikutarbimist ning näitab ajupiirkondade aktiivsust kolmemõõtmelises virtuaalruumis ja hea ajalise lahutusvõimega. Kokkuvõtte:
- silmaliigutuste jälgimine: teadliku otsustuse „müra“ puudub. Eeldatakse, et silmade fikseerimine on tähenduslik, st fikseeritakse hetkel relevantseid objekte (nt töödeldavaid sõnu). Saab uurida näiteks, kuidas inimene veebist infot otsib. Aju kuvamine: ERP – aju elektrofüsioloogilise aktiivsuse mõõtmine. Sellega mõõdetakse nt miinusmärgiga numbrite tajumine. PET – positronemissioontomograafia fMRI – funktsionaalne magnetresonantskuvamine PET ja fMRI mõõdavad muutusi aju metabolismis, st aju energiatarbimist. 3. simulatsioonid – mudelite töölerakendamine, mudeli töökindluse põhjal järeldamine. Simulatsioonid ise ei mõõda keelekasutaja toodetud/töödeldud üksusi ega neile vastavaid ment. protsesse, ei mõõda ka metaboolset aktiivsust. Nad kasutavad arvutilingvistiliste uurimuste ja katsete tulemusi, et nende alusel simuleerida inimeste käitumise ja olemusega sarnast
väga kaua. Nii näiteks teavad professionaalsed golfi- ja pesapllimängijad hästi, kuidas hea löögi jaoks mingit liigutust teha, samas, kui paljude neil seda teistele seletada, siis oskavad vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad. Mille põhjal saab väita, et need kolm mälusüsteemi on erinevad? Esiteks on viimasel paaril aastakümnel loodud uusi keerukaid ja täpseid meetodeid aju töö registreerimiseks (nt positronemissioontomograafia (PET) ja magnetresonantskuvamine (MRI)). Näiteks on võimalik mäluülesannete sooritamise ajal mõõta ajuosi läbinud vere hulka. Kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustustu siis on vere hulga suurenemine märgiks, et parajasti tegeleb mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades näiteks meelde mõni aasta tagasi enda elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt, ajukoore otsmikusagara parem pool ja
annaabi.ee 
