MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti katki jääb ühele poole põhja poolus ja teisele lõuna poolus. 5.Kuidas saab magnetvälja kindlaks teha
ühesugune. Magnetväli on homogeenne ja täielikult suletud solenoidi sisemusse. 14. Magnetväli aines. Kui vooluga juhid asetsevad mingis keskkonnas, siis magnetväli muutub oluliselt. Põhjuseks on see, et iga aine on magneetik, st võimeline magnetvälja toimel omandama magnetmomenti (magneetuma). Magneetunud aine tekitab magnetvälja B', mis liitub vooludest tingitud magnetväljale B 0. Koos annavad nad resultantvälja B= B0+B'. Magneetumist selgitas Ampere nii: oletas, et aine molekulides tsirkuleerivad ringvoolud. Igal sellisel voolul on magnetmoment ja ta tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja. Välise välja puudumisel on molekulaarsed voolud korrapäraselt orienteeritud, mistõttu nende resultantväli on võrdne nulliga. Üksikute molekulide magnetmomentide kaootilise orientatsiooni tõttu on keha summaarne magnetmoment samuti null. Välja toimel omandavad molekulide magnetmomendid
❑ Φ=∮ (B∗n) dS=0 Φ=q/εε0 ❑ 36. Töö vooluga juhtme liikumisel magnetväljas. A12= I* ∆ΦΦ 19 37. Ainete magneetumine. Magneetumus. Magneetumine - nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Magneetumus - magneetiku magneetumist on loomulik iseloomustada ruumalaühiku magnetmomendiga. Seda suurust nimetatakse magneetumuseks (magneetumusvektoriks) ja tähistatakse J (A/m). Kui magneetik pole ühtlaselt magneetunud (Suurvariku konspektis just ühtlaselt magneetinud aine, mitte ebaühtlaselt), määrab magneetumuse vaadeldavas punktis avaldis J= pm(summa)/deltaV , kus deltaV on vaadeldava punkti ümbruses võetud füüsikaliselt lõpmata väike ruumala, pm on üksiku molekuli magnetmoment. Summeeritakse üle kõigi
b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused: · Magnetvoog - (veeber) · Magnetmoment - tähendab ainest tingitud täiendava magnetvälja tekkimist. Aine magneetumist iseloomustav suurus igas aine punktis on magneetumusvektor J - aine magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus L (H) (Henry) · Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine.
b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused: · Magnetvoog - (veeber) · Magnetmoment - tähendab ainest tingitud täiendava magnetvälja tekkimist. Aine magneetumist iseloomustav suurus igas aine punktis on magneetumusvektor J - aine magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus L (H) (Henry) · Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine.
on väli, seda suurem on magnetvoo tihedus ja magnetvoog. Ferromagneetikute suhteline magnetiline läbitavus µ pole jääv suurus, vaid sõltub väljatugevusest H. Seepärast pole mõtet µ väärtust otsida käsiraamatutest. See on põhjus, miks kasutatakse magneetimiskõverat. Mõned suhtelise magnetilise läbitavuse µ näited Õhk 1 Malm 100...250 Valuteras 300...900 Elektrotehniline teras 1000...5000 Materjalide magneetumist iseloomustab magneeti- miskõver B = f (H). Vootihedus e. induktsioon B kasvab väga väikese väljatugevuse H korral aeglaselt, siis võrdeliselt väljatugevusega, kuni küllastuse tekkel vootiheduse ehk induktsiooni juurdekasv väljatugevuse suurenemisel muutub ikka väiksemaks ja väiksemaks. Elektrotehnilise lehtterase magneetimiskõverad: Üleminekukohta vootiheduse võrdeliselt juurde- kasvult küllastuse tsooni nimetatakse magneetimis- kõvera põlveks.
annaabi.ee 
