***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto ****Siseplaneedid - Merkuur, Veenus ****Välisplaneedid - Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, (Pluuto) 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi. Asteroidide liigitus koostise alusel C tüüpi asteroidid Koosnevad karbonaatsetest kivimitest S tüüpi asteroidid - Ni, Fe, magneesiumsilikaadid M tüüpi asteroidid Ni+Fe Komeedid - Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad Meteoorid (kr. meteoros - õhus hõljuv) *METEOORKEHA (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha *Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR (väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) *Võib METEORIIDINA Maale langeda 5. Kepleri seadused. Kepleri I seadus
Kaltsiumoksiid E 529 Magneesiumoksiid E 530 Naatriumheksatsüanoferraat (II) E 535 Kaaliumheksatsüanoferraat (II) E 536 Kaltsiumheksatsüanoferraat (II) E 538 Naatriumalumiiniumfosfaat E 541 Amorfne ränidioksiid E 551 Kaltsiumsilikaat E 552 Magneesiumsilikaadid: 1) magneesiumsilikaat 2) magneesiumtrisilikaat E 553a Talk (asbestivaba) E 553b Naatriumalumiiniumsilikaat E 554 paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 Bentoniit E 558 Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 Rasvhapped E 570 D(-)glükoonhape E 574 Glükoondeltalaktoon E 575 Naatriumglükonaat E 576
Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864) Siseplaneedid–Merkuur, Veenus • Välisplaneedid–Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun 5. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). V: Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi (Vesta Pallas Hygiea) C-tüüpi asteroidid – Koosnevad karbonaatsetest kivimitest • S-tüüpi asteroidid – Ni, Fe, magneesiumsilikaadid • M- tüüpi asteroidid – Ni+Fe Komeedid e sabatäht Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad. koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest METEOORKEHA (meteoroid) – planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha • Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) • METEORIIT Maale langenud meteoroid
Naatriumheksatsüanoferraat(II) E 535 paakumisvastane aine Kaaliumheksatsüanoferraat(II) E 536 paakumisvastane aine Kaltsiumheksatsüanoferraat(II) E 538 paakumisvastane aine Naatriumalumiiniumfosfaat E 541 happesuse regulaator, emulgaator Amorfne ränidioksiid E 551 paakumisvastane aine Kaltsiumsilikaat E 552 paakumisvastane aine Magneesiumsilikaadid: E 553a paakumisvastane aine 1) magneesiumsilikaat 2) magneesiumtrisilikaat Talk (asbestivaba) E 553b paakumisvastane aine Naatriumalumiiniumsilikaat E 554 paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 paakumisvastane aine Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 paakumisvastane aine Bentoniit E 558 paakumisvastane aine
Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles esinevad ka mõningad kergemad elemendid. Temperatuur tuumas on kuumem kui Päikese pinnal (7500 kraadi ). Vahevöö alaosa koosneb tõenäoliselt põhiliselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist, püroksiidist ( raud/magneesiumsilikaadid ), kaltsiumist ja alumiiniumist. Ainsad teadmised Maa sisemusest oleme me saanud uurides maavärinate võnkeid. Vahevöö ülaosast saame teavet uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. (3) Meie teadmised planeetide sisemusest on enamasti teoreetilised, isegi Maa kohta. Arvatavasti
Naatriumheksatsüanoferraat(II) E 535 paakumisvastane aine Kaaliumheksatsüanoferraat(II) E 536 paakumisvastane aine Kaltsiumheksatsüanoferraat(II) E 538 paakumisvastane aine 27 Naatriumalumiiniumfosfaat E 541 happesuse regulaator, emulgaator Amorfne ränidioksiid E 551 paakumisvastane aine Kaltsiumsilikaat E 552 paakumisvastane aine Magneesiumsilikaadid: 1) magneesiumsilikaat 2) magneesiumtrisilikaat E 553a paakumisvastane aine Talk (asbestivaba) E 553b paakumisvastane aine Naatriumalumiiniumsilikaat E 554 paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 paakumisvastane aine Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 paakumisvastane aine Bentoniit E 558 paakumisvastane aine Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 paakumisvastane aine
Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. 20. Karbonaat-silikaatne tsükkel, Maa globaalne termostaat Karbonaat-silikaatne tsükkel · Maal on umbes samapalju süsihappegaasi kui Veenusel · Vulkaanid lisavad süsihappegaasi atmosfääri · Süsihappegaas viiakse atmosfäärist välja karbonaatkivimitesse · Vahelduvad kasvuhoone ja jäähoone perioodid Mägede teke viib jahtumisele: · Kivimeid kulutatakse rohkem · Kaltsium- ja magneesiumsilikaadid murenevad · Kaltsium ja magneesium kantakse ookeanidesse ja meredesse, kus see settib keemiliselt või seotakse organismide poolt · Karbonaatide tekkega seotakse süsihappegaas kivimitesse · Karbonaatide murenemine viib süsihappegaasi omakorda atmosfääri tagasi · Karbonaatkivimid osalevad laamtektoonilistes protsessides · Soojus vabastab süsihappegaasi · Süsihappegaas lisandub atmosfääri · Tsüklis pole vajalik elusorganismide olemasolu, küll on vajalik vesi
ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroid number 35347 kannab nime "35347 Tallinn" eesti pealinna järgi. Asteroid number 35618 kannab nime "35618 Tartu" eesti linna järgi. Asteroidide liigitus koostise alusel · C-tüüpi asteroidid Koosnevad karbonaatsetest kivimitest · S-tüüpi asteroidid Ni, Fe, magneesiumsilikaadid · M- tüüpi asteroidid Ni+Fe Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. · C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö
annaabi.ee 
