Käega katsudes libedad, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad hapete ja happeliste oksiididega. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon Aluste liigitus vees hästilahustuvad tugevad alused ehk leelised nõrgad alused ei lahustu vees praktiliselt Soolad tahked kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolad jagunevad lahuses vastavateks aluse katioonideks ja happe anioonideks Vee karedus kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehemendamise võimalused on : vee keetmine, vee destileerimine, kaltsiumi ja magneesiumi ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine.
Ainete lahustuvus vees sõltub mitmest tegurist. Üks olulisemaid on temperatuur.tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb. Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraadid- kristalsed ained, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid ntks Na2CO3 * 10H20- naatriumkarbonaat- vesi Vee karedus- kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehmendamise võimalused on vee keetmine, vee destilliseerimine Ca2+ ja Mg2+-ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine. Difusioon aine levik teises aines või ainete segus. Karastusjoogi avamisel eralduvad joogist gaasimullikesed sest rõhk vedeliku kohal järsult langeb, ning gaasi lahustuvus väheneb oluliselt. Muutunud tingimustes sisaldab vedelik gaasi liiga palju ja üleliigne osa gaasist hakkab mullikestena eralduma.
Siit järeldub, et 20 ml-st leeliste segust jäi kasutamata 13,8 ml. Lahutades selle arvu 20 ml-st leeliste segust, saame 0,1 n HCl-lahuse koguse, mis kulus Ca- ja Mg-soolade sadestamiseks. 20 - 13,8 = 6,2 ml. Seega on vee üldkaredus 6,2 mg-ekv/l. Püsiv karedus on üld-ja mööduva kareduse vahe: 6,2 mg-ekv/l - 3,4 mg-ekv/l = 2,8 mg-ekv/l 7 Kokkuvõte Vee karedus on lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees. Eristatakse üldkaredust (kaltsiumi- ja magneesiumisoolade kogusisaldus), kõrvaldatavat ehk mööduvat (suurus, mis näitab kareduse vähenemist keetmisel), mittekõrvaldatavat ehk püsivat( üld- ja kõrvaldatava kareduse vahe), karbonaatset (arvutatav vesinikkarbonaat- ja karbonaatioonide sisalduse järgi) ning mittekarbonaatset karedust(üld- ja karbonaatse kareduse vahe); viimast põhjustavad peamiselt sulfaadid ja kloriidid.
Keemia KT Tähtsamad metallid 1. Mõisted 1) Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees 2) Mööduv karedus – ehk karbonaatne, seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi 3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO 4 jt.), ei kao kuumutamisel 4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu
väga mürgised. Kahjulikkus: ladestuvad põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning pühjustavad kroonilisi haigusi. Vee karedus Vesi on väga hea lahusti. Vees lahustuvad paljud looduses leiduvad ained. Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi, mis peaaegu ei sisalda lahustunud soolasid. VEES LAHUSTUNUD KALTSIUMI-JA MAGNEESIUMSOOLAD PÕHJUSTAVAD VEE KAREDUST. Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, on paljudel juhtudel vaja vett pehmendada, see tähendab vähendada kaltsiumi-ja magneesiumisoolade sisaldust vees. Lihtsaimaks vee pehmendamise mooduseks on vett eelnevalt keeta. Ioniidid ehk ioonivahetajad on ained, mis on võimelised vahetama nende koostisse kuuluvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu. Enamik ioniite on teralised tahked ained, mis vees praktiliselt ei lahustu – tänapäeval on kõige levinum vee pehmendamine ioniitide abil.
O, N, CO2, NH3, HNO3, vesi võib sisaldada tuhka, mitm. Gaase, soola, orgaanilisi aineid 10. Kuidas klassifitseeritakse vett mineraalsuse järgi? Ülimagedaks kuni 0,2 g/l; magedaks 0,21,0 g/l; nõrgalt soolakaks 13 g/l; tugevalt soolakaks 310 g/l; soolaseks 10 50 g/l ja ülisoolaseks ehk soolveeks üle 50 g/l. 11. Mis on vee karedus ja millest see sõltub? Vee karedus sõltub põhiliselt neis olevate kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldusest. Karedust, mis vastab vees olevate Ca2+ ja Mg2+ ioonide üldhulgale, nimetatakse üldiseks kareduseks. 12. Milliseid kareduse liike eristatakse?Keemisega eemaldatav on mööduv karedus, allesjäävat nimetatakse püsivaks kareduseks. On pehme, kare kesk kare ja väga kare 13. Miks ei saa kasutada karedat vett katlamajades? Katelde, pottide ja keedunõude seintele settiv katlakivi nõuab suuri lisakulutusi, sest kütust läheb rohkem. 14
Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku. Vedelik+lahustumatu vedelik (vesi+õli). Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku. Vedelik+tahke lahustumatu aine (vesi+kriit). Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi. Gaas+tahke aine või vedelik (õhk+tolm või vesi). Vaht jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse. Vedelik+lahustumatu gaas (seebivesi+õhk). Vee karedus kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Elektrolüüt aine, mis lahuses (või sulas olekus) on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit. Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid
lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumperkloraat on väga vettimav ja seda kasutatakse kuivatusvahendina aga kokkupuutel orgaaniliste ainetega võib ta põhjustada plahvatust, sest ta sisaldab väga oksüdeerivat kloraatiooni. Magneesiumoksiidi saadakse magneesiumhüdroksiidi või magneesiumkarbonaadi kuumutamisel; viimast leidub mineraal magnesiidis. Magneesiumhüdroksiidkarbonaat saadakse näiteks naatriumkarbonaadi lisamisel magneesiumisoolade lahustele. Kui magneesiumkarbonaati kuumutatakse umbes 800 °C-ni, saadakse peen magneesiumoksiidi pulber, mida meditsiinis kasutatakse happeid neutraliseeriva vahendina. Magneesiumi lisatakse ka lahaste tsemendi koostisesse. Magneesium taimedes Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli koosseisius. Taimses organismis aktiveerib magneesium paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust
b) mikroorganismide üldarvu vähendamine; Eriülesanded: a) piimavalkude termiline stabiliseerimine; b) kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine; 11. Nimetada vähemalt 2 tegurit, mis mõjutavad piimavalkude termostabiilsust ning selgitada selle mõju piimakonservide kvaliteedile? Kaseiini termostabiilsus sõltub põhiliselt piima happesusest kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldusest. Kui stabiilsusega pole korras, siis valgud sadenevad välja, tekivad kontsistentsi vead. 12. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust? Nimetada vähemalt 2 võimalust. Pastöriseerimine Stabiliseerimissoolade lisamine 13. Selgitada kontsentreerimise olemust ja tähtsust piimakonservide tootmisel? Vee eemaldamine. Tähtsus: Osmootne rõhk tõuseb, kuivaine sisaldus kasvab, veeaktiivsus
vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis kutsub esile seadmete korrosiooni. 2. Sulfaadi või kaltsiumkloriidi lisamine veele- meetod mida kasutatakse meski ja õlle pH alandamiseks. 3. Reagentidega pehmendamise meetod- kasutatakse harva. Põhineb vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumisoolade keemiliste reagentide abil lahustumatuteks ühendikteks muutmisel, mis eraldatakse settimisel ja filtreerimisel. Meetodil on palju puudusi: nõuab suuri mahuteid, moodustub suur kogus aluselist heitvett tahkete osade sisaldusega. Peamine puudus antud meetodil on see, et ei saa kõrvaldada veest naatriumhüdrokarbonaate, mis muudab ta õlletööstuse jaoks kõlbmatuks. 4. Ioonvahetus põhineb ioniitide kasutamisel. Ioniidid on materjalid, m,illel on omadus
on ekvivalentne kloor-iooni Cl- kontsentratsioonile 6,06 mg/l. Kloriidide sisaldus võimaldab hinnata ka vee üldist sooladesisaldust, kuna kõigist merevees lahustunud sooladest moodustavad kloriidid – põhiliselt NaCl – ligi 70%. Laeva mageveemahutites ja –süsteemides oleva vee kloriidide sisalduse suurenemine viitab merevee sattumisele magevette vigastuste või ebatiheduste tõttu. Vee karedus iseloomustab kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldust selles, mis põhjustab katlakivi teke katla küttepindadel ja kollektorites. Kaltsiumi- ja magneesiumisoolade keemilise koostise järgi koosneb vee üldkaredus karbonaatsest ja mittekarbonaatsest karedusest. Karbonaatset karedust põhjustavad vees lahustuvad vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 . Vee keemistemperatuuril lagunevad need vees praktiliselt mittelahustuvateks kaltsiumkarbonaadiks CaCO3 ja magneesiumhüdro-ksiidiks Mg(OH)2,
annaabi.ee 
